Mustvee vanausuliste koduloomuuseumi projektijuhina alustas 1. maist tööd Natalia Mägi. Eesti, vene, inglise ja saksa keelt vabalt valdav naine alustab Mustvee linnamuuseumis kõigepealt praktikandina, tutvub muuseumi väljapanekutega ning koostab endale tutvustavad tekstid.
MTÜ Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum juhatuse liikme Valentina Jazõkova sõnul osales konkursil viis inimest, Natalia Mägi osutus valituks just keeleoskuse pärast. “Keeled on muuseumis töötamiseks hädavajalikud,” kinnitas Jazõkova.
Veel saab Mägi tema hinnangul hästi hakkama ka projektide kirjutamisega. Muuseum jääb esialgu tööle projektipõhiselt, seega on oskus projekte kirjutada hädavajalik.
Muuseum hakkab külastajatele avatud olema viiel nädalapäeval ehk esmaspäevast reedeni kella kümnest kuueni. Nädalavahetustel ollakse tööl siis, kui tulevad külastusgrupid. Muuseumi lahtiolekuaegu saab veel vajadusel muuta, sest praegu pole teada, kuidas huvilistele kõige sobivam on. Kontakttelefon on 5347 8464.
Natalia Mägile pole vanausuliste koduloomuuseum võõras koht, ta on ka varem ehk enne remonti muuseumi tutvustanud ning tal on oma programmid tehtud. “Mina nimetan neid miinimumprogrammiks, keskmiseks ja täisprogrammiks,” tunnistas ta.
Kindlasti võtab naine varem muuseumis töötanud õpetajalt ja MTÜ Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseumi juhatajalt Larissa Korobovalt materjalid, et nende põhjal veel oma tutvustavaid tekste täiendada. Veel tuleks muuseumi kohta koostada voldikuid ja brošüüre, et külastajatele, kes sügavamat huvi tunnevad, midagi kaasa anda oleks.
Muuseumi eksponaate on vaja puhastada ja süstematiseerida. Enamik asju on juba välja pandud, kuid osa vajab veel remondijärgset lahtipakkimist ja korrastamist.
Muuseum sai remondiks ja vitriinide soetamiseks raha Peipsiveere programmist, kahe projektiga kokku peaaegu 430 000 krooni. Vitriinide soetamiseks saadi 176 950 krooni, mille hulgas on 150 000 krooni Peipsiveere sihtasutuselt, ülejäänud summa oli Mustvee linna omafinantseering. Muuseumi remondiks oli võimalik kulutada 251 386 krooni, millest 216 636 krooni moodustas toetus Peipsiveere sihtasutuselt ja 37 750 krooni linna omafinantseering.
iii
HELVE LAASIK