Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) rahalisel toel restaureeris Tartu meister Anatoli Šaganov 22 Mustvee kaalumuuseumi kogusse kuuluvat kaalu ja margapuud, mis nüüd on muuseumikülastajatele taas vaatamiseks väljas.
Kaalumuuseumi asutaja Heino Lubja tütar Kairi Kaugema rääkis, et valis muuseumi ligikaudu 120 kaalust ja poolesajast margapuust restaureerimiseks välja need, mis seda kõige rohkem vajasid.
Kaalukogu esimene eksponaat korras
“Restaureeritute seas on Otto Heinrich Kaberi kaalutehase 15-kilogrammise kandevõimega kaal, millest sai neli aastakümnet tagasi alguse Heino Lubja kaalukogu,” ütles Kaugema.
Kaalude ja margapuude restaureerimise ja remontimise eelarve oli kokku 2010 eurot, millest 140 eurot oli mõeldud üldkuludeks. 1870 eurost remondiks kulunud rahast moodustas kohaliku omaalgatuse programmi toetus 1620 eurot, 250 eurot oli Kaugema omaosalus.
Vajaliku meistri leidmine oli muuseumi omanikule kõva pähkel. “Algul oli mul hoopis üks teine tegija silmapiiril, tema aga kolis kaugele ja nii pidin edasi otsima. Tallinnast polnud mul võimalik nii tagasihoidliku summa eest kedagi leida. Kõik tegijad rõhutasid, et see on väga kallis töö. Kohapeal käis vaatamas üks meister Pärnust, kuid tema ei suutnud suuremaid kaalusid Pärnusse viia, Mustvees aga olnuks tal neid võimatu remontida. Lõpuks soovitasid Tallinna mehed mulle Tartu meistrit Anatoli Šaganovit osaühingust Elektroonikus. Temaga leidsime kohe kiiresti ühise keele. Töö lõpetamine läks väga kiireks ja töö osutus kallimaks, kui algul oli plaanitud,” tunnistas Kaugema. Ta lisas, et meister tegi väga head tööd ja oli südamega asja juures.
Töö jätkub, muuseumi soetatakse vitriin
“Plaanis on restaureerimistöid jõudumööda jätkata ning eesmärk on, et kõik muuseumi kaalud oleksid töökorras ja näeksid kaunid välja,” rääkis Kaugema.
Ta kirjutas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile projekti ning sai 380 eurot toetust. Selle raha eest tahab Kaugema soetada muuseumi vitriini, kuhu panna imepisikesed kaalud. “Selle raha eest saan esialgu tõenäoliselt ainult ühe vitriini, kuid ma ei virise, jätkan projektide kirjutamist nii kohaliku omaalgatuse programmi kui ka kultuurkapitalile,” kinnitas muuseumi omanik. Tema kinnitusel pole toetuseraha eest võimalik täiesti uut vitriini osta, sest see maksab umbes 800 eurot. Seega peab piirduma kasutatud esemega, kuid Kaugemad see ei häiri ja ta on rahul, et raha anti.
Pensionile jäänud elupõline kaalumeister Heino Lubja avas ajapikku kogunenud kaaludest ja margapuudest 1998. aastal Mustvees oma elumajas kaalumuuseumi. Pärast Lubja surma 2001. aastal ja 2006. aastal majas puhkenud tulekahjut oli eramuuseum sunnitud uksed sulgema. Kaalumuuseum avati taas 2014. aastal Mustvee kultuurikeskuse keldrikorrusel.
HELVE LAASIK
