Esimesed fotod Mustvee jões elavast kahest nutriast on tehtud selle aasta jaanuaris. Alles on selles piirkonnas praegu teadaolevalt ainult üks.
Ülesvoolu pidas kohalike inimeste juttude kohaselt keegi nutriaid umbes 30 aastat tagasi. Siis oli see Eestis kohati üsna tavapärane. Neid kasvatati põllumajanduslikult ja kodudes nii naha kui ka liha saamise eesmärgil.
Inimestega harjunud
„Kuidas tänaseks päevaks Mustvee jõkke nutriad sattusid, ei oska keegi täpselt öelda,” tõdes Laidi Zalekešina, kelle tütar neist loomadest esimesed fotod tegi. „Nad olid inimestega üsna harjunud ja toimetasid oma asju kõigile rõõmuks iga päev ning kohalikud hakkasid neid pidama oma lemmikuteks ning toitma.“
Talv oli suhteliselt leebe ja nälga nad ei jäänud, kuid inimsõbralikkuse tõttu sai võimalikuks see, et üks neist saadi lihtsalt kätte ja kohalike suureks pahameeleks hukati.
Nutriad olid oma tegevusega valmistanud palju meeldivaid elamusi ja allesjäänu on siiani kohalik vaatamisväärsus, mida kõigile rõõmuga näidatakse, siis selle tõttu hoiab kogukond allesjäänul kaitsvalt silma peal.
Kohalikud jahimehed tunnetavad teatavad vastuolu, sest ühelt poolt ei tohiks nutria kindlasti meie looduses vabalt elada, kuid neid linnas kogukonna pilkude alla kinni püüdma nad ka ei rutta.
„Nutria on meil, sarnaselt kogu Euroopaga, kantud looduslikku tasakaalu ohustavate invasiivsete võõrliikide nimekirja sarnaselt nt karuputkede, pesukaru või signaalvähiga,” tõdes keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Lemmikloomad võivad olla
„Meie loodusele mõjub negatiivselt nutriate intensiivne urgude kaevamine veekogude kaldavööndis, kaldataimestiku hävitamise ja ohtlike haigusetekitajate vaheperemeheks olemisega. Invasiivse võõrliigi mõjudest pärismaisele loodusele rääkides oleks kohane meenutada kähriku või suurte karuputkede mõju. Esialgu näiliselt üllastel eesmärkidel võõraste liikide loodusesse pagemine on aastaid hiljem tähendanud pärismaisele loodusele üha kasvavat ja uusi konflikte põhjustavat mõju.
Nutria ja temaga samaväärsete teiste invasiivsete võõrliikide kasvatamine kaubanduslikel eesmärkidel, nende paljundamine ja loodusesse laskmine on seaduse järgi keelatud.
Seni lemmikloomana peetud isendeid võib edasi pidada, samas tuleb hoiduda nende loodusesse pääsemisest. Looduses kohatud ohtlikest võõrliikidest tuleks teavitada keskkonnaametit, kes korraldab koostöös kohalike jahimeestega nende loodusest eemaldamise. Meie seni tavapärased külmad, miinuskraadidega talved, ei ole nutriale jõukohased ning seniste teadmiste valguses ei ole liik meil looduses võimeline sigima,” rääkis Talvi.
2016. aastal kanti nutria Euroopa Liidus koduspidamiseks keelatud liikide nimekirja. Keskkonnaameti hiljutise käskkirja järgi tuleb Eesti loodusest eemaldada võõrliigid nagu valgesaba-pampahirv, muflon, kanada kobras, nutria ja pesukaru.
Nutria on taimetoiduline poolveeline näriline sugukonna Myocastoridae ainus liik. Looduses subtroopilisest ja parasvöötmelisest Lõuna-Ameerikast pärinevat liiki on majanduslikel kaalutlustel toodud sisse nii Põhja-Ameerikasse, Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse.
ULVI TAMM
