Kultuurimaja ja raamatukogu ühendati 1996. aastal üheks administratiivseks asutuseks kulude kokkuhoidmise eesmärgil.
Raamatukogu ja kultuurikeskuse töö on erineva spetsiifikaga ning neid peavad juhtima erinevad inimesed, samuti on eraldi asutustele tunduvalt lihtsam raha taotleda. Raamatukogu iseseisvumine oli oluline ka seepärast, et senine tegutsemisvorm ei vastanud Linnaraamatukogu seadusele. Raamatukogu juhatajana asub tööle Laidi ˇalekesina, kes sisuliselt tegi seda tööd ka varem.
Et kultuurikeskus ja raamatukogu hakkaksid toimima eraldi asutustena, oli ka Mustvee Kultuurikeskuse töötajate endi soov. 37 aastat raamatukogutöötaja ametit pidanud Antonina Prussakova ütles, et nüüd läheb nende elu tunduvalt lihtsamaks. «Kui tahtsime tellida raamatuid, ajalehti või ajakirju, pidime varem alati konsulteerima ka kultuurikeskuse direktoriga. Samuti ei saanud me ise kirjutada projekte raha saamiseks, vaid ainult kultuurikeskuse kaudu.»
Nüüd on raamatukogul oma eelarve ning ülevaade selle kohta, kui palju millekski kulutada võib.
Olukord, kus linnaraamatukogu kuulub mõne teise asutuse koosseisu, oli Eestis ainukordne ja pretsedenditu. Raamatukogu iseseisvumist taotles ka Jõgevamaa Keskraamatukogu juhataja Vaike Oro, kes saatis Mustvee linnavalitsusse möödunud aasta 30. mail vastavasisulise soovitusliku kirja, viidates ka linnaraamatukogu seadusele.
EVA KLAAS
