27. märtsil avaldas Mustvee linnavolikogu umbusaldust tollasele linnapeale Gennadi Kulkovile. Üleeilsel istungil, kus oli päevakorras uue linnapea valimine, esitas volikogu aseesimees, valimisliitu Lootus-Nade?da kuuluv rahvaliitlane Laidi Zaleke?ina linnapeakandidaadiks omavalitsus- ja riigitegelase Mati Kepi.
?Kaalusin põhjalikult, enne kui nõustusin kandideerima Mustvee linnapeaks. Mulle tehti ka teisi tööpakkumisi, kuid ma eelistan töötada oma kodumaakonnas,? ütles Kepp, kes andis volikogu liikmetele ülevaate oma eluloost ja varasematest töökohadest, mis kõik seotud Jõgevamaaga. ?Erinevatel ametikohtadel töötades on tulnud tegelda ka Mustvee probleemidega, mis on aidanud end siinse eluga üsna hästi kursi viia.?
Saadikud esitasid linnapeakandidaadile küsimusi. Vanima linnavoliniku Sergei Borodini küsimusele, kas ta kavatseb Mustveesse elama kolida, vastas Mati Kepp, et sellist plaani tal pole, kuna ta on Vaiatu külla endale suure töö ja vaevaga kodu rajanud.
<P>?Usutavasti pole elukoht mu tegevusele linnapeana takistuseks, sest sõit Vaiatust Mustveesse kestab vaid ligikaudu veerand tundi,? ütles Mati Kepp.Volikogu liikme Evdokia Abakanova soovil selgitas Mati Kepp, miks ta enne volikogu istungit kohtus vaid nende saadikutega, kes olid huvitatud tema kandideerimisest linnapeaks.
?Kinnitamata andmetel oli teise voliko liikmete rühma linnapeakandidaadiks Raivo Vadi ning ma ei pidanud eetiliseks saadikute ja nende soosiku vahelisse koostöösse sekkuda. Samas kohtusin ma kõikide nende volikogu liikmetega, kes selleks soovi avaldasid,? ütles Mati Kepp.
Ei ühineKepp kommenteeris ka oma isikuga seostatud ideed Torma valla ja Mustvee linna ühendamisest ning Tormas gümnaasiumi avamisest.
?Omavalitsuste kunstlik liitmine oli kõneaineks siseminister Tarmo Looduse ametiaastatel,? ütles Mati Kepp. ?Paljud avaliku elu tegelased ja ka mina olen seisukohal, et omavalitsused peaksid liituma ainult siis, kui linnad-vallad seda protsessi ise mõttekaks peavad. Mõtte, et Tormas võiks olla gümnaasium, käis aga välja peaministrina Tormat külastanud Mart Laar. Kuigi rohkem asja ei arutatud, sai sellest jutust alguse hirm, et eestikeelne gümnaasium tuuakse Mustveest Tormasse. Mina olen seda lahendust alati ebareaalseks pidanud. Eesti gümnaasiumil on Mustvee hariduselus kindlasti oma koht ka tulevikus.?
Mustvee linnavolikogu 13 liikmest osales üleeilsel istungil 12. Salajasel hääletamisel toetas Mati Kepi valimist linnapeaks seitse, vastu oli viis.
Toetab investeerimist?Minu esimesteks ülesanneteks on tutvumine Mustvee linnavalitsuse ja linna allasutuste töötajatega ning ülevaate saamine linna finantsolukorrast,? ütles vastne linnapea. ?Kindlasti tuleb jätkata juba algatatud projektide elluviimist. On vaja toetada seniste ja tulevaste investorite tegevust linna arendamisel, mis mõistagi peab toimuma üleriigiliste seaduste ja kohaliku omavalitsuse otsuste raames. Pean Mustveed hea tulevikuväljavaatega linnaks Euroopa Liidu idapiiril. Muresid siin mõistagi jätkub ja nende lahendamiseks tuleb ühiselt kõvasti tööd teha. Seda silmas pidades pean oluliseks asjalikke suhteid kõigi mustveelastega ? nii minu pooldajate kui ka oponentidega ?, kusjuures konstruktiivne kriitika on alati teretulnud.?
Ekslinnapea ja nüüdne volikogu liige Gennadi Kulkov avaldas heameelt selle üle, et linnapeaks valiti Mati Kepp, kes Riigikogu liikmena aitas lahendada Mustvee valuküsimusi ja toetas riigi raha eraldamist linna elu arendamiseks.
?Tuginedes heale poliitikatavale, tuleb uuele linnapeale anda sada kriitikavaba päeva,? lausus aktiivse eluhoiakuga opositsionäär Evdokia Abakanova.
Seoses volikogu liikme Lembit Kivimurdi sooviga astuda tagasi revisjonikomisjoni esimehe kohalt, esitati Abakanova kandidaadiks sellele ametikohale. Ta sai kuus poolthäält, millest aga valituks osutumiseks ei piisanud.
?Võimalik, et kandideerin ka järgmisel korral, sest revisjonikomisjon peab intensiivselt tööle hakkama,? ütles kauaaegne volikogu liige.
Vastuolud Mustvee linnavolikogus aga jätkuvad. Veel enne, kui volikogu uut linnapead valima asus, luges volikogu liige Lembit Kivimurd ette umbusaldusavalduse volikogu esimehele Tatjana Kudinale. Avalduses, millele olid alla kirjutanud seitse saadikut, märgitakse rahulolematuse põhjusena seda, et linnavolikogu istungid pole piisavalt ette valmistatud otsuste vastuvõtmiseks. See aga takistab volikogu normaalset tööd. Kuna Tatjana Kudina seitsme saadiku ettepanekule omal soovil lahkuda ei reageerinud, peeti vajalikuks avaldada umbusaldust volikogu istungil.
JAAN LUKAS
