Mustvee linnapea Max Kaur saatis kirja Pihkva oblasti kubernerile Andrei Turtšakile, milles palub kaasabi reisilaevaliikluse avamiseks Peipsi järvel Venemaa ja Eesti vahel.
Mustvee linnapea on kindel, et pärast Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirileppe jõustumist avanevad Venemaa ja Eesti piiriäärsetele regioonidele suured perspektiivid majanduskoostöö osas.
“Meid ootavad ees nii ärikontaktide kiire areng, uued majandusalased koostööprojektid kui ka partnerlus omavalitsuste vahel. Reisilaevaliikluse taastamine Venemaa ja Eesti vahel Peipsi järvel on seetõttu hädavajalik, milleks peab valmistuma juba täna,” leiab Max Kaur, lisades, et esialgu on tegemist vaid ideega. “Laevaliikluse arendamisega Peipsil on tegeldud ammustest aegadest. Peipsi järve puhul on probleemiks, et puudub lüüside süsteem, mis võimaldaks väljapääsu Soome lahele.
Samas toimis Venemaa-suunaline laevaliiklus nii tsaariajal kui ka nõukogude ajal. Suurt tööd tegi Pihkvaga laevaühenduse taastamiseks ettevõtja Rein Kilk, kuid paljude tehniliste asjaolude ja Eesti-Vene keeruliste suhete tõttu jäi see projekt sinnapaika. Nüüd, kus Eesti-Vene piirilepe on allkirjastatud, loodame uut võimalust ka piiriäärsete regioonide koostöö parandamiseks.”
Äririskid suured
Kaur on suhelnud ka laevanduse valdkonna ametnikega Eestis ja on neid Mustveesse külla kutsunud. “Kui nad kutsele vastavad ja siia tulevad, siis räägime nendest probleemidest lähemalt. Tegemist on ettevõtmisega, millel on ärilised riskid, mistõttu kaaluvad ärimehed kindlasti kõiki Peipsi laevaliiklusega seotud aspekte. Mina soovin ja loodan, et esialgu tehtaks Peipsil laevareise kasvõi ainult turistidele. Laevaliiklus eri maade vahel on loomulikult keerulisem projekt,” tõdes Mustvee linnapea.
Peipsil on praegu olemas ühendus Piirissaare ja Tartu vahel. Seega päris midagi uut välja ei mõelda, vaid tahetakse olemasolevat laevaliiklust arendada. “Meil on olemas visioon, kuidas laevaliiklus Peipsil tulevikus peaks toimima,” märkis Kaur.
Tollilaod Mustveesse?
Laevaliiklus oleks oluline, kui räägitaks näiteks tolliladude rajamisest Mustveese, mille vastu ka Venemaa ärimehed huvi tunnevad. “Omal ajal viibisid selle teema arutamise juures Venemaa regioonide üsna kõrgel tasemel juhid, kes muide hiljem siirdusid kõrgetele kohtadele Venemaa metropolis. Seega on huvi laevaliikluse arendamise vastu kahe riigi vahel olemas olnud juba mõnda aega. Sellega alustamine pole aga niisama lihtne. Lahendamist vajavad viisaprobleemid, piirivalve ja tolliga seonduv, Peipsi ja Pihkva järve läbitavus laevadele jne.
Olen kursis, missugune oli Tallinna – Peterburi laevaliini avamine. Minu ettepanek on praegu selline, et ideed tuleks tõsiselt kaaluda. Kutsume arutlema ka Pihkvamaa oblastijuhid. Kindlasti kulub projekti käivitamiseks aastaid, aga sinnapoole püüdlema ju peab, ning kes seda teeb, kui mitte meie ise,” nentis Kaur.
Seni pole laevaühendusest asja saanud
Kõige lähemal oldi laevaliikluse avamisele Tartu ja Pihkva vahel 2006. aasta lõpus, kui Vene saatkond Tallinnas teavitas Eestit Vene valitsuse 2006. aasta 18. detsembri otsusest avada Pihkva oblastis asuvad Pihkva ja Storoženetsi jõesadamad välisreisijate ja -kaubalaevade sissesõiduks ja teenindamiseks.
Aastaid Tartu ja Pihkva vahelist laevaliini avada soovinud Tartu Sadama omanik, ärimees Rein Kilk tookord veel meie rahvusringhäälingule täpset kuupäeva, mil laevaga Tartust Pihkvasse saab, välja pakkuda ei osanud.
“Koerast oleme üle saanud, kindlasti läheb Vene poolel veidi aega, et ka koera sabast üle saada,” ütles Kilk 2006. aasta lõpus ülioptimistlikult.
Tema kinnitusel ei saa aga Pihkva ametnikud kaua venitada, sest keskvalitsuse otsus on neile täitmiseks. Kilk pidas Vene valitsuse otsust sadamad avada positiivseks ning kinnitas, et laevaühendus Tartu ja Pihkva vahel elavdab kindlasti turismi.
“Teab kui suurt kaubakäivet ja reisijate arvu ei maksaks loota, esialgu jääb laevaliini praktiline tähtsus väikseks,” märkis ta.
Kilgi idee oli seada sisse Tartu- Pihkva laevaliin, mis võtaks reisijad peale õhtul ja jõuaks hommikuks Pihkvasse ning tuleks sealt järgmise päeva õhtul tagasi.
Eesti poolel oli kõik laevaliikluse avamiseks valmis. Eestil oli Emajõe suudme lähedal Praagal Tartu-Pihkva laevaliini teenindamiseks ujuv piiri- ja tollipunkt, kuhu vastavalt vajadusele saavad kohale tulla tolli- ja piirivalveametnikud.
2007. aasta aprillilõpu pronksiöö katkestas taolised plaanid paljudeks aastateks.
TOOMAS REINPÕLD
