Uue aasta saabudes on tavaks mõnestki asjast vabaneda ja mõndagi juurde saada. Kodukandis ja kaugemalgi tuntud kultuuritegelane Laidi Zalekešina vabanes oma ametis lisast kohusetäitja. Konkursi tulemuste põhjal kinnitati ta Mustvee kultuurikeskuse direktoriks. Raamatukogutöötaja Anu Ots edutati Mustvee raamatukogu direktoriks. Raamatukokku naases ka kunagine töötaja Kristi Pukk, kes asus tööle lasteosakonna raamatukoguhoidjana.
Laidi Zalekešina, olete töötanud aastaid Mustvee kultuurikeskuse juhataja kt-na. Nüüd siis kinnitati teid keskuse juhatajaks.
„Andsin viis aastat tagasi paariks kuuks nõusoleku juhtida Mustvee kultuurikeskust, kuni uue juhataja valimiseni. Sellest sai märkamatult viis aastat. Samal ajal olin ametlikult Mustvee linnaraamatukogu direktor. Tegin ikka nalja, et minu ametinimetus on Jõgevamaal kõige pikem.”
Mis on teie arvates Mustvee kultuurikeskuse eripäraks, fenomeniks? Millised plaanid seonduvad selle asutusega lähemas ja kaugemas tulevikus?
„Mustvee kultuurielul on üks põhiline ja tähtis eripära – kaks kultuuri. Väärtustan seda väga ja ütlen alati, et nii nagu raamatukogunduses on meil rikkalik kakskeelne kogu, kus esiplaanil ja ülekaalus ikka eesti kirjandus. Nii ka kultuurielus. Esiplaanil ikka eesti kultuur, aga pakume palju ka vene inimesele. Tähistame jaane, jõule, vastlaid ikka kahe kalendri, uue ja vana, järgi. 12. jaanuaril on tulemas uusaastapidu vana kalendri järgi ja saal on peaaegu välja müüdud. See on pidu, mida terve aasta oodatakse. On põnevad esinejad, ja uskuge või mitte, mitu eesti laudkonda. Meil käivad venelased eestlaste üritustel ja vastupidi.
Lähiaja tulevikuplaanidesse kuulub muidugi heade filmide näitamine Mustvee kultuurikeskuses, sest meie kinotehnika sai kõige kaasaegsema kuue.”
Kas Mustvee kultuurikeskusel saab olema juhtiv roll Mustvee valla kultuuritöös, saab asutus olema suunaja valla kultuuriasutustele? Kas senised rahvamajade juhatajad jätkavad tööd ja mis positsioonis?
„Mustvee kultuurikeskust nähakse juhtrollis olevana küll. Oleme valla kultuuritöötajatega arutanud ja ei näe vajadust valla kultuurinõuniku järele. Olemas on tublid kultuurijuhid ja vallas kultuurielu käib ja on mõnes piirkonnas eriti aktiivne. Kõik rahvamajade juhatajad jätkavad tööd ja valla kultuurisündmusi kureerib hetkel valla avalike suhete spetsialist Krista Pint.”
Pikka aega, kui töötasite ka Mustvee linnaraamatukogu direktorina, kuidas leidsite aega kaht asutust juhtida?
„Olen ikka öelnud, et raamatukogutöö pidi lõpuks kultuuritööle lõivu maksma. Juba suure maja haldamisega on palju tööd. Raamatukogus tuli teha ka lugejateenindust, mis, kui käe südamele panen, mulle tegelikult väga meeldib. Mulle meeldib inimestega suhelda ja hetk, kui inimene ületab raamatukogu läve ja sealt edasi temaga tegelemine – see on minu lemmiktöö. Meie raamatukogu kuldreegel on, et iga külastaja peab saama rahuldatud.”
Kas nüüd saab ka kultuurikeskusele rohkem aega pühendada?
„Saab kindlasti. Eks mõnes mõttes on ju ka kultuurikeskuse töötajad olnud vaeslapse osas. Ikka viis aastat oli juhataja kabinet tühi ja mina töötasin raamatukogus tehes samal ajal kultuuritööd. Keeruline oli ikka, kui tagantjärele vaadata. Aga Mustvee kultuurikeskuse naised on väga tublid ja seetõttu on see viis aastat ka suht valutult möödunud.
Kui palju on töötajaid Mustvee kultuurikeskuses? Kas kultuurikeskusesse on vaja ka uusi töötajaid?
„Põhitöö jääb ikka samaks. Meie maja on leidnud kindel publik ‒ kes käib teatris ja kontserdil, kes peoõhtul. Majas peetakse pulmi, juubeleid, aga ka peiesid. Oleme seda meelt, et kultuurikeskus on meie linna ja valla inimeste jaoks ja nad saavad siin ka oma pere üritusi pidada. Ka vallavolikogu istungid toimuvad kultuurikeskuses ning paljude komisjonide töökoosolekud. Vähese kaadri tõttu on päevad pikad, majas töötab peale minu veel administraator ja rahvakultuuri spetsialist, helitehnik, koristaja ja poole kohaga majahoidja.”
Mustvee kultuurikeskus on üks kaunemaid Peipsimaal, Jõgevamaal ja Eestis tervikuna. Mis on plaanis, et maja veelgi atraktiivsemaks ja nägusamaks teha?
„Kultuurikeskuse renoveerimine lõppes aastal 2011. Kaheksa aastaga on mõned kohad juba väsinud ilmega ja plaanin väikest värskenduskuuri. Mul on mõned plaanid aga räägime sellest siis, kui nad teoksil.”
Mustvees on olnud ka pikaajalised puhkpillitraditsioonid. Praeguseks on need vist mõnevõrra tagasihoidlikumad. Millised on plaanid nendele uue hoo andmiseks?
„Meie tubli puhkpilliorkester on nutusemas seisus kui kunagi varem. Lahkunud on staažikas dirigent Valter Jaanus ja põhituumik on vanaks jäänud, noori peale ei tule. Aga mehed on väga tublid ja hindame neid kõrgelt. Paljud on mänginud ju orkestris 50 ja rohkem aastat. Märtsis tähistame orkestri 145. juubelit.”
Kuivõrd on uusi väljakutseid koostöös Mustvee raamatukoguga , mida juhib nüüd teie kauaaegne kolleeg Anu Ots?
„Raamatukogu jääb alati meie heaks naabriks. Meil on Anuga vaikiv kokkulepe, et aitame üksteist edasi, mina raamatukogunduslikult ja tema pildistamisega. Kultuurikeskuse rikkalik foto- ja videoarhiiv on Anu vabatahtlik ja tasuta tegevus. Koos haldame ju ka majas asuvat kaalumuuseumi. Kindlasti mõtleme veel midagi ägedat välja.“
Kui kaua Mustvees elate?
„Olen Mustvees sündinud ja kasvanud. Vahepeal elasin mõne aasta Jõgeval, kus lõpetasin ka põhikooli. Aga mind kiskus Mustveesse ja gümnaasiumi tulin tagasi siia vanaema juurde. Ma lihtsalt armastan Mustveed. Süda rõõmustab, et viimaste aastatega on linn tundmatuseni muutunud.“
Kui kaua olete üldse kultuuritööga tegelenud ja millistel ametikohtadel töötanud?
„Minu ainsaks töökohaks on olnud see kollane maja. Aastal 1998 asusin Mustvee kultuurikeskusesse tööle kunstilise juhina ja asusin õppima näitejuhtimist Viljandis. Laste sünniga jäi kool kahjuks lõpetamata. 2003 asusin uuesti õppima Viljandisse raamatukogundust ja läksin tööle raamatukokku.“
Anu Ots, kuidas algas huvi raamatukogutöö vastu? Kui kaua töötate Mustvee raamatukogus ja millistes ametites olete olnud?
„Eks raamatukogus olen käinud vähemalt neljandast klaasist alates. Minu esimene raamatukogu, kus käisin, oli Põltsamaa raamatukogu. Minus tekitas see maja aukartust: suured uksed, ukselingid olid kõrgel, alati väga vaikne, kõrged riiulid ja kuidagi hämar. Lapsepõlves küll ei tulnud kordagi sellist mõtet, et minu töökoht võiks olla raamatukogus ja ega sellist mõtet ei tulnud ka hiljem. Alles 2013. aasta suvel käisin korra Mustvee raamatukogus abiks ja asendamas, sealt see asi algas. Tundsin, et lasteaed on ennast minu jaoks ammendanud. Olin selleks ajaks kokku töötanud seal juba umbes 20 aastat. Kristi Pukk oli lahkumas ja küsisin Laidilt, et mis ta arvab, kui ma prooviks ning sellest proovimisest täitub 1. veebruaril viis aastat. 2013. aasta sügisest hakkasin käima Rahvusraamatukogus õppimas ja kevadeks läbisin kutsekoolituse. 2016. aasta sügisel omistati mulle kutsetunnistus raamatukoguhoidja 6 tase.“
Mis ajendas kandideerima Mustvee raamatukogu direktoriks?
„Ega see otsus pole lihtsalt tulnud, aga kuna Laidi hing on kultuuris ja tema tahe oli juhtida suurt kultuuri, pidin ka mina oma otsused tegema, kas soovin jätkata raamatukoguhoidjana või väljuda teatavast mugavustsoonist ning võtta väljakutse ja vastutus.“
Kuidas hindate üldse tänaste inimeste huvi klassikaliste trükiraamatute lugemise vastu? Kui palju laenutakse digitaalseid raamatuid?
„Meie raamatukogus digiraamatuid ei ole, klassika vastu on ikka huvi ja õpilased loevad, mehed armastavad krimkasid ja ajalugu, naised armastavad rohkem kergemat kirjandust.”
Milline roll on Mustvee raamatukogul teiste Mustvee valla raamatukogude suhtes?
„Mustvee raamatukogu rolli näen koordineeriva ja siduvana. Usun ja loodan, et aasta lõpuks võime rääkida valla raamatukogudest kui hästi toimivast üksusest.”
Mustvee raamatukogu on olnud ikka kokkusaamiste ja näituste korraldamise paik. Mis on selles suhtes tuleviku plaanid?
„Kindlasti jätkuvad traditsioonid. Kuna 2019. aasta on laulu- ja tantsupeo aasta, siis sooviks ka raamatukogus sellel teemal näitusi ja üritusi korraldada.“
Kas direktori ameti kõrval jääb aega tegeleda ka hobidega, milleks fotograafia ja kodulooliste raamatute koostamine ?
„Amet nii uus ja raske öelda, kuidas aega jaguma hakkab, kuid aega tuleb kindlasti võtta pere ja hobidega tegelemiseks, millegagi tuleb ennast laadida, et mitte heleda leegiga läbi põleda”. Muidugi on meil majas väga hea stressimaandaja ‒ imearmas raamatukogukiisu Hurmur.
Uue raamatu plaan on meil ka juba olemas ja kui kiired ajad saavad mööda, asume sellega aktiivsemalt tegelema.“
Kristi Pukk, millal asusite tööle Mustvee raamatukokku?
„Ametlikult olen uuesti raamatukogus tööl alates 2. jaanuarist ja minu töökohaks on lasteosakond.”
Kaua eemal olite ja mis motiveeris tagasi tulema?
„Eemal olin neli aastat, aeg lendab tõesti kiiresti. Naljaga pooleks oli meil Laidiga selline kokkulepe, et kui raamatukogu lasteosakonnas vabaneb kunagi uuesti koht, siis pakub ta seda mulle. Nii ta mulle sügisel oma plaani vaikselt mainis ja palus mul mõelda, et kas olen nõus tagasi tulema.”
Praegu olete lasteosakonnas, kuidas on plaanis sellesse valdkonda panustada, et laste lugemishuvi tõsta?
„Lastega on alati tore. Mustvee raamatukogu on selline koht, kus meeldib käia ja ma tean, et ka lastele meeldib seal aega veeta, raamatuid sirvida või niisama lobiseda. Kui lapsed raamatukokku saada, siis usun, et kasvab ka lugemishuvi.”
Kas on plaanis hakata lastele ka mõnda raamatukogu üritust korraldama?
„Pean enda jaoks kõigepealt selgeks tegema, mis üritused on siin juba käima lükatud ja neid siin Mustvee raamatukogus juba jätkub. Igaljuhul olen väga põnevil, et see 2019 minu jaoks nüüd nii algas.”
JAAN LUKAS
