Mustvee koolide ühendamine on linnakese kaks kogukonda omavahel tõsiselt vaenujalale viinud.
Mullu varakevadel otsustas Mustvee linnavolikogu ühendada Mustvee vene gümnaasiumi gümnaasiumiosa linna eestikeelse kooli ehk Mustvee gümnaasiumi gümnaasiumiosaga. Kui Mustvees võim vahetus, otsus tühistati.
Uuele ringile mindi taas tänavu. Reedel peetud istungil otsustas Mustvee linnavolikogu muuta Mustvee gümnaasiumi Mustvee põhikooliks. See tähendab, et Mustvee gümnaasiumis lõpetatakse alates 2014./2015. õppeaastast gümnaasiumihariduse andmine. Sealjuures tagatakse 10. klassi õpilastele sajaprotsendiliselt eestikeelne gümnaasiumiharidus Mustvee vene gümnaasiumis, mis õppeaastast 2014/2015 muudetakse Peipsi gümnaasiumiks.
Mustvee abilinnapea Pavel Kostromini sõnul ei täpsustatud reedesel volikogu istungil, mis saab Mustvee gümnaasiumi gümnaasiumiosas õppivatest lastest. Esmaspäevasel volikogu istungil otsustati, et õppeaastal 2014/2015 ei avata 10. klassi ning õppeaastal 2015/2016 ei avata 10. ja 11. klassi. Mustvee gümnaasiumis lõpetatakse gümnaasiumihariduse andmine õppeaastast 2016/2017.
Rasked otsused
Mustvee vene gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla ütles, et keegi valab praegu väikesesse sädemesse õli ja on tule väga suureks puhunud. Tema sõnul on pidevalt räägitud, et Peipsi ääres peab jätkuma gümnaasiumihariduse andmine. “Kas on mõtet lapsi siit ära ajada?” küsis Rahuküla. Tema kinnitusel on lastel valikuvõimalus, nad võivad pärast 9. klassi minna ükskõik kuhu mujale. “Esmalt peaksime aga pakkuma võimalust jätkata oma koolis.”
Mustvee gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina teab, et tema juhitava põhikooli lõpetajad käivad teistes gümnaasiumides katsetel, sest tublimate õpilaste suundumine Treffnerisse, Nõo Reaalgümnaasiumi või Tartu Miina Härma Gümnaasiumi on juba vähemalt 20-30-aastane traditsioon, kui mitte vanemgi. Tänavu on soovijaid rohkem kui eelmisel aastal.
“Katsetel käimine pole keelatud, sest esiteks saavad lapsed oma võimeid proovile panna ja saavad ka väljastpoolt kooli tagasiside oma teadmistele ja tasemele; teiseks peab lapsele ja lapsevanemale jääma õigus valida nii õppesuundade kui ka koolide vahel.
9. klassi lastega olen rääkinud nende tulevikuplaanidest, küsinud, kelle jaoks on Mustvee gümnaasium esimene valik (neid oli kuus). Leppisime kokku, et sellest, kas midagi koolis sügisest muutub, räägime pärast 1. aprilli, sest selle ajani on veel kõik võimalik,” lisas direktor. Linna 2014. aasta eelarves kinnitati Mustvee gümnaasiumiastme jaoks palgafond 27 000 eurot, samas kui sama mahuga Mustvee vene gümnaasiumi palgafond oli 49 000. “Teine arutelu oli siis, kui ühel linnavalitsuses toimunud nõupidamisel arutati õpilaste arvu alampiiri, et avataks 10. klass. Arvamus oli, et linn peaks kehtestama alampiiriks 10 last. Kuid need arutelud toimusid nõupidamistel, mitte lastega kohtumistel,” tõdes ta.
Õpetajad on pettunud ja mures
Mustvee gümnaasiumi õpetajad on pettunud ja mures, nad kardavad koolide ühinemisel tööta jääda. Pavel Kostromini sõnul pakutakse koolide ühendamisel esmajärjekorras tööd mõlema kooli õpetajatele. Töökoht võib asuda praegusest mõnisada meetrit eemal, n-ö teise kupli all.
Rahuküla kinnitusel võiksid mõlemad koolid 2017. aasta 1. septembrist koos jätkata ja aineõpetajad jätkavad oma endiste õpilastega.
“Mustvee linnas on juba pikka aega räägitud teemal, et laste arv väheneb. Ka ümbruskonna valdadest ei tule lapsi Mustveesse kooli. Kui lapsi ei tule, siis peame tunnistama ka vene õppekeelega koolis, et ühel hetkel pole enam nii palju lapsi, et linnal tasuks gümnaasiumiosa ülal pidada.”
Rahuküla sõnul oleneb palju sellestki, kuidas riik toetab gümnaasiumiõpet. Hiljuti ametist lahkunud valitsus otsustas, et Peipsi piirkonda gümnaasiumi ei jää.
“Leian, et otsus säilitada gümnaasiumiosa iga hinnaga peab olema mitte ainult väga põhjalikult läbi mõeldud, vaid ka läbi arvutatud. Kindlasti on vajadusel võimalik see raha leida, kuid kui mõistlik on seda teha millegi/kellegi teise arvelt? Küsimus ei ole raha leidmises, vaid pigem valikute tegemises,” lisas Kivimurd-Tarelkina.
“Kõikidel peredel pole võimalik oma lapsi koolitada Jõgeval, Tartus või Jõhvis. See eeldab, et lapsevanematel peab olema lisaraha, et seal õpilasele korter leida. Laps peab olema perest eemal, tal peab olema söögiraha ja ta peab saama ka nädala lõpus koju sõita. Need on tõsised sotsiaalsed probleemid, mida peame ette nägema. Seetõttu leian, et kui laps on oma perekonna juures, on võimalik lisakulutusi vältida,” tõdes ta.
Mis puudutab kahe kooli ühendamist, siis on tema kinnitusel selge, et linna elanike arv väheneb ja seetõttu kahaneb ka üksikisiku tulumaksust saadav rahasumma. Riigi toetus omavalitsusele väheneb, hoonete ülalpidamiskulud aga on väga suured.
Parem taristu vene gümnaasiumil
“Praeguse Mustvee vene gümnaasiumi hoonetekompleksis Narva tänav 24 on kaks koolihoonet, millest üks on ehitatud 1890. ja teine 1957 aastal. Olemas on spordihoone, lähedal tegutsevad muusika- ja kunstikool, poiste tööõpetuse maja. Seega on kõik õppetööks vajalik olemas, oleks tarvis teha väike juurdeehitus, kindlustamaks eesti õppekeelega lastele üheksa õppeklassi, kus neil oleksid omad klassiruumid, garderoob. Selleks tuleks teha lisakulutusi,” tõdes Rahuküla.
Abilinnapea Pavel Kostromini sõnul linn üksi seda teha ei suuda, abi on vaja taotleda erinevatest Euroopa Liidu programmidest ja samuti Eesti riigilt.
Mis saab kümne aasta pärast, seda Rahuküla ei tea, kuid tema sõnul võib gümnaasiumiosa õpilaste nappuse tõttu üldse Mustveest kaduda, samuti võivad eesti- ja venekeelne põhikool kokku minna, sest enamik vanemaid paneb oma lapsed siis võib-olla juba eestikeelsesse kooli.
Kivimurd-Tarelkina sõnul on ainult eesti kooli ümberkorraldamisega ära unustatud kokkulepped, millest on varem juttu olnud. Nimelt, et mõlemat kooli Mustvees koheldaks võrdselt, kedagi kellelegi ei eelistata. “Praegused otsused ja suuremad muutused, mis ootavad koole lähema kahe-kolme aasta jooksul, viivad Mustvees oleva võrdsuse tasakaalust välja.”
Koos saab õpetada vaid 12 kursust
Mustvee vene gümnaasiumis õpetatakse praegu 60 protsenti õppeainetest eesti keeles, nagu seadus ette näeb. “Koos gümnaasiumis kõiki neid aineid eesti keeles õpetada ei saa, sest programmid on erinevad. Näiteks eesti ajalugu, kirjandus, eesti keel, vene keel.
Meie mõlema gümnaasiumi õppealajuhatajad on aru pidanud ja leidnud, et gümnaasiumis õpetatavast 96 kursusest on võimalik koos õpetada ainult 12 kursust. Ülejäänud tuleb õpetada lahus. Mina näen seda, et eesti õppekeelega gümnaasiumiosa õpilastele õpetavad neid aineid omas keeles omad õpetajad ning vene õppekeelega kooli õpilastele omad õpetajad,” rääkis Rahuküla.
“Oleme teinud koostööd õpetajatega. Näiteks eesti ajalugu ja ühiskonnaõpetust õpetab meil gümnaasiumiosas Neeme Kook. Ühiskonnaõpetust ja geograafiat ning kunstiajalugu ja loomulikult muusikaõpetust saaksid mõlema kooli gümnasistid koos õppida. Vene gümnaasiumi õpilased käivad eesti õppekeelega koolis inglise keele tundides õpetaja Randoja juures. Tööõpetust õpetab mõlema kooli poistele Ivan Võsokov. Roman Mitt annab mõlema kooli õpilastele kehalist kasvatust. Me pole kelleltki tunde ära võtnud ega mingeid konkursse välja kuulutanud,” kinnitas Rahuküla.
Tema kinnitusel võivad tulla muutused teenindava personali osas. “Võib olla pole tarvis näiteks kaht majandusjuhatajat ja sekretäri. Seda otsustab aga uus koolijuht,” lisas ta.
Jaan Rahuküla on esitanud lahkumisavalduse ja uut kooli tema enam juhtima ei hakka.
Millised võimalused on koolide ühendamisel
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) järgi on koolide ümberkorraldamiseks põhimõttelisi võimalusi viis, kooli pidaja peab valima neist ühe.
*Esiteks koolid ühendatakse üheks või mitmeks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus kool või uued koolid. Sellisel juhul koondatakse kõik töötajad direktorist koristajateni.
*Teine võimalus on selline, kus kool või koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool või liidetavad koolid lõpetavad tegevuse. Taolisel juhtumil lauskoondamisi ei toimu.
*Kolmas võimalus on, et üks kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse.
*Neljas võimalus on, et kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusel asutatakse uus kool ja säilib esialgne kool.
*Viies võimalus on põhikooli või gümnaasiumi tegutsemisvormi muutmine, näiteks gümnaasiumist saab põhikool. Nii on juhtunud meie maakonnas Puurmani ja Tabivere kooliga.
Õpilaste arv Mustvee gümnaasiumi ja vene gümnaasiumi 10. – 12. klassis
Mustvee gümnaasium
10. klass 3
11. klass 8
12.klass 6
Mustvee vene gümnaasium
10. klass 8
11. klass 9
12. klass 13
Tänavu 1. septembrist ei juhtu tõenäoliselt midagi
</font>
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab volikogu koolide reorganiseerimise otsusest teavitama nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka maavalitsust ja koolide juhtkondi ning hoolekogusid. Vastavat otsuse koopiat maavanem saanud ei ole. “Otsus võib tulla ka postiga, kuid seni seda pole,” nentis ta.
Maavanemani on jõudnud info, et aprillis tahetakse Mustvee volikogus vastu võetud otsusesse veel muudatusi teha. Sellisel juhul ei saa olla juttugi koolide ühendamisest tänavu 1. septembrist, sest seaduses nõutud viie kuu pikkust etteteatamisaega lihtsalt ei jää. Mustvees ei muutu seega uue õppeaasta algusest midagi. Seaduslike otsuste tegemisega on Mustvee linnavolikogu tema sõnul hiljaks jäänud.
i
HELVE LAASIK
