Mustvee kaalumuuseum võib kolida kultuurikeskusse

Mustvee kaalumuuseum võib kolida kultuurikeskusega ühe katuse alla, endise noortekeskuse ruumidesse, kui ekspositsiooni korrastamiseks ja ülekolimiseks raha leitakse.

Mustvee kaalumuuseumi eksponaadid on pärast muuseumi  omaniku Heino Lubja majas toimunud tulekahju aastaid lihtsalt seisnud, sest Heino Lubja tütre Kairi Kaugema sõnul pole neid seni kusagil näidata olnud.  

Kaalude vastu tuntakse jätkuvalt huvi

“Mulle on vähemalt paar-kolm korda aastas helistatud ja avaldatud soovi kaalumuuseumi külastada, kuigi meie  kodulehel on kirjas, et muuseum on praegu suletud,” rääkis Kairi Kaugema. Praeguseks pole kahjuks enam kättesaadav ka koduleht.

Ka mullu suvel käis nende ukse taga mitu huvilist peret, üks neist oli eriti kurb, sest Mustveesse oli sõidetud just kaalumuuseumi pärast.

“Mulle on pakutud ka kaalusid. Olen vastanud, et mul pole neid praegu kuhugi panna, aga kui  saate neid ise hoida, siis ehk mõne aja pärast leiame lahenduse,” rääkis Kaugema. Muuseumi on kaalusid pakutud nii kingituseks kui ka müüa.

Mustvee linnapea Max Kauri kinnitusel oleks  see muuseum linnale väga vajalik.

Kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina sõnul on nende majas kogu aeg kohal inimene, kes saaks külalistele pileteid müüa ning vajadusel ka muuseumis giidiks olla. Kesklinnas leiab kaalumuuseumi ka kerge vaevaga üles,  samuti toimuvad kultuurikeskuses sageli üritused, kus käib palju inimesi, kes meelsasti ka kaalumuuseumi külastaksid. 

Põnev atraktsioon lastele

Taolist muuseumi pole Baltikumis ega ka Skandinaaviamaades. “Kunagi käis isal üks mees külas, kes oli sõitnud Kanadast spetsiaalselt Mustveesse. Tema kogus margapuid, neid oli tal ikka väga palju. Kas nad said isaga ka margapuid vahetatud, seda ma ei tea,” meenutas Kairi Kaugema.

Kaalumuuseumis on olams ka niisugune kaal, kuhu mahub peale klassitäis lapsi. Niisugune kaalumine oli laste jaoks väga põnev atraktsioon. Samuti on huvitavad tsaariaegsed postikaalud.

Heino Lubja kogu sai omal ajal alguse 15-kilogrammise kandevõimega kaalust, millel O. H. Kaberi firmamärk ja sõnad: “Kõige kõrgem auhind 1904”. See mõõteriist on muuseumis aukohal.

Kaalumuuseum avati 1998. aasta 1. mail. Selle asutaja Heino Lubja hukkus autoavariis 2001. aastal, tulekahju toimus muuseumimajas 2006. aasta 13. juunil. Vahepeal näitasid kaalumuuseumi  suviti huvilistele peamiselt asutaja pereliikmed, muul ajal võttis  ettetellimisel gruppe vastu Helju Repkina.

Muuseumi kollektsiooni kuulub üle 120 kaalu, neist paljud Eestis valmistatud, poolsada margapuud, suur hulk mitmesuguseid kaaluvihte ning muud inventari, mis kaalumise ja mõõtmisega seotud. Kokku on eksponaate üle  tuhande. Vanim Eestis valmistatud kaal pärineb 19. sajandi esimesest poolest.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus