Mustvee kaalumuuseum sai kirjakaalu

Järvamaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Eha Palm kinkis Mustvee kaalumuuseumile kirjakaalu, mis on tõenäoliselt pärit tsaariajast.

Järvamaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Eha Palm ütles möödunud neljapäeval Põltsamaal peetud maakonna keskraamatukogu sünnipäeval Mustvee raamatukogu direktorile Laidi Zalekešinale, et tal on Mustvee jaoks kingitus. Zalekešina ei osanud aimatagi, mis see olla võib. Seda suurem oli tema üllatus, kui kaalumuuseum sai väärikat täiendust.

Muuseumis õige koht

Eha Palm rääkis, et külastas suvel kaalumuuseumi ja see omapärane koht jäi talle meelde. Tema kodus oli kirjakaal. Kuidas see tema perekonna kätte sattus, naine ei tea. “Meie peres on see kaal minu mäletamist mööda kogu aeg olnud. Ma tõesti ei tea, võib-olla tõi mõni kantseleitöötaja selle kaalu koju, et näiteks kirjad ära kaaluda,” ütles ta.

“Kui ma nägin, et on selline tore muuseum, kus hoitakse vanu kaalusid, siis otsustasin kaalu ära kinkida. Minu hinnangul on sellel muuseumis õigem koht kui minu kodus,” rääkis naine.

Mustvee peatänaval tegutses Eestis ainulaadne muuseum, mille rajas mees, kelle esivanemad on ülemöödunud sajandilgi samas kandis elanud. Rohkem kui 30 aastat kaalumeistri ametit pidanud ja nüüd juba manalateele läinud Heino Lubja kollektsiooni kuulub üle 120 kaalu, poolsada margapuud, samuti suur hulk metallist ja keraamilisi vihte ning muud kaaludega seotut.

Näha kaalude arengulugu

Eraalgatusliku kaalumuuseumi eksponaatide hulgas on Eestis valmistatud kaale, neist vanimad, võrdõlgsed kettidega kaalud pärinevad 19. sajandi algupoolelt. Tähelepanu väärivad Otto Heinrich Kaberi lauataldrikkaal aastast 1904, omaaegsete Tartu meistrite Sattelbergi ja Pihu lauakaalud, Tallinna kaaluvabrikus VEGA erinevail aegadel valminud kaalud. Lisaks Eestis tehtud kaaludele, on Heino Lubja kogus ka kaale, mis valmistatud Nõukogude Liidus ning Poolas. Pilkupüüdva välimuse poolest torkavad silma Poolas Lublinis Hessi töökojas tehtud kaalud.

Muuseumis näidatakse ka mitmeid nüüdisaegseid kaale,tänu neile on võimalik kaalude arengulugu paremini mõista.
Praegu kuulub kollektsioon Heino Lubja tütrele ja asub Mustvee kultuurikeskuse ruumides.

Heino Lubja <span style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: “>kogu sai alguse O. H. Kaberi firmamärgiga 15-kilogrammise kandevõimega kaalust, millesse on valatud sõnad: “Kõige kõrgem auhind 1904”. See kaal on ka muuseumis aukohal.

Kaalumuuseum avati 1998. aasta 1. mail.  Selle asutaja Heino Lubja hukkus autoavariis 2001. aastal  ja  2006. aasta 13. juunil oli muuseumimajas tulekahju. Vahepeal näitas kaalumuuseumi inimestele suviti peamiselt perekond, muul ajal võttis  ettetellimisel külalisi vastu Helju Repkina. Tänavu suvel avas kaalumuuseum uksed Mustvee kultuurikeskuses.

Kaalumuuseum Mustvees

*Kollektsiooni kuulub üle 120 kaalu

*Ligi poolsada margapuud

*Suur hulk erinevaid kaaluvihte

*Palju muud kaalude ja mõõtmisega seotut, kokku üle 1000 eksponaadi

*Palju on Eestis valmistatud kaale

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus