Mustvee piirivalvekordoni ehitas Eesti Ehitus ja see läks maksma ligi 40 miljonit krooni. Piirivalveameti peadirektor piirivalvekolonel Roland Peets ütles kordoni avamistseremoonial, et tegemist on viimase Schengen Facility programmi rahade eest ehitatud kordonihoonega.
“Peipsi-äärsete piirivalvurite professionaalsusest sõltub kogu Euroopa Liidu julgeolek, sest Eesti ja Venemaa piir on ühtlasi Euroopa Liidu idapiir,? kinnitas Peets.
Mustvee oli hea otsus
Avamisel rääkisid pea kõik sõnavõtjad sellest, et kunagine otsus ehitada uus kordon just Mustveesse, on osutunud väga õigeks mitmes mõttes.
Siseminister Jüri Pihl meenutas, et Mustvee on piirivalve jaoks ajalooline paik ja esimene kordon ehitati sinna 1923. aastal.
?Täna avame viimase ehk viienda kordoni riigi idapiiril, mis on oluline Schengeni õigusruumiga liitumisel ja piirivalve kaasajastamisel. Mustveesse kordoni rajamine oli hea otsus mitmel põhjusel. Peipsil piirivalve operatiivseks teostamiseks asub just siin sobivaim sadam, samas on uue kordoni ehitus toetus ka kohalikule arengule,? rääkis Pihl.
Et kordon linnale oluline on, näitas ministri sõnul seegi, et linnajuhid toetasid kordonit nii maa kui ka heade ideedega.
Mustvee linnapea Mati Kepp rõõmustas samuti Mustvee linna ja Eesti Piirivalve sujuva koostöö üle. Linnapea sõnul on kordoni avamine suur samm turvalisuse suunas, aga ka oluline teetähis linna arengus. Mustvee tänavatel hakkab nüüdsest liikuma mundris inimesi ja ehk otsustavad ka tublid Mustvee noored piirivalvuriks õppida, et seejärel kodukohta tagasi tulla.
Schengeni konventsioon tähendab sisepiiri kadumist
Siseminister Jüri Pihl tuletas meelde Schengeni konventsiooni eesmärki tagada inimeste vaba liikumine liikmesriikide vahel, mis ühtlasi tähendab sisepiiride kadumist. Minister märkis, et Schengeniga liitumine on vaid üks etapp, uued võimalused ja muutunud vajadused nõuavad pühendunud ja professionaalset piirivalvurit. ?Viimast saame tagada vaid kaasaegse tehnika, korralike tööruumide ning väärika palgaga. Idapiirile on nüüd ehitatud korralikud kordonid, järgmisel aastal saame lisaks veel teise kopteri,? ütles Pihl.
Siseminister lubas valitsuse nimel, et tõstetakse ka piirivalvurite palka, esialgu vähemalt üle 20%.
Jõgeva maavanem Aivar Kokk kiitis Eesti Ehitust ja ütles, et nüüdsest tuleb kõigil teistel, kes veel Mustveesse midagi ehitada tahavad, sellest kordonihoonest eeskuju võtta.
?Oleme seda maja oodanud pikisilmi ja on selge, et kordon peab asuma niisuguses paigas, kus elab ka inimesi,? kinnitas Kokk.
Maavanema sõnul osatakse Eestis piirivalvurite tööd iga päevaga aina enam hinnata. Kokk tõi näite Kalevipoja Uisumaratonist kui väga heast koostööst piirivalvega: ?Kui märtsikuus lugesin kokku neid, kes olid Peipsi jääl tuhandet uisutajat turvamas, siis mõtlesin, et see on Eesti riigi üks suuremaid õppusi, kus kõik erinevad jõustruktuurid on kohal olnud.?
Maavanema sõnul hakkab Peipsi sadam Mustvees juba paari aasta pärast vastu võtma ka naaberriigist saabuvaid laevu.
?See tundub täna küll veel ulme, kuid ehitusprojektid ja hinnapakkumised on juba olemas. Samuti on olemas turistid,? rääkis Kokk. Kui reisilaevad hakkavad saabuma Mustvee sadamasse, siis uus kaubasadam on projekteeritud Omedusse.
Valvur 44 aastat
Kordoni avamisele tulnud kauaaegne Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer meenutas 44 aasta tagust aega, mil ta noore vaimulikuna oli esimest korda Mustvees.
?Istusin teisel pool jõge ühe kivi otsas ja vaatasin tüünet järve. Küsisin endalt: miks mind siia on saadetud? Hiljem sain aru, et olin mees, kes mujale ei kõlvanud. Isa vangis olnud, mina ise metsavend,? meenutas Haamer.
Pastor tunnistas, et juba siis tuli talle selgus, et mingis mõttes on teda tõesti saadetud piirivalvuriks idapiirile.
?Ma olen seda ülesannet väga tõsiselt võtnud. 23. augustil 1991, siis kui put? oli lõppenud, seisin ma Narva kindluses ja palusin, et Jumal õnnistaks seda piiri nii, et ta hakkaks pidama. Et me jääksime alles.?
Eenok Haamer jagas kuulajatega ka oma mälestusi ajast, mil ta kaitseminister Andrus Ööveli kutsel teenis tõepoolest piirivalveteenistuses, olles kolm ja pool aastat Remniku õppekeskuses lektor.
?See oli aeg, kui Remnikul kavandati, kuidas tuleb kaitsta, kui seda keskust hakatakse ründama,? meenutas Haamer, et just Remnikul sündis välijumalateenistuse kord, mida kasutati ka eile Mustvee kordoni avamisel palve ja õnnistuse ajal, mil käsklusele ?Mütsid peast? järgnes laul ?Hoia, Jumal, Eestit?.
Eenok Haamer ütlen nüüd täitunud olevat ka oma suure unistuse, et just Mustvee võiks Eesti piirikaitses olla üks keskpunkt.
JAANIKA KRESSA
