Gilli sõnul oli üks võimalikest variantidest pidada kooliõpetaja ametit, kuna ka Lihulas oli ta juba kuus aastat õpetajana töötanud. “Kui algul sai Mustvee Gümnaasiumi direktori Luule Nõmmega vesteldud, ei öelnud ta minu küsimuse peale midagi. Aga tal läks päevapealt ajalooõpetaja ära. Ja mind kutsuti kooli tööle,” rääkis Paul Gill.
Kutse ajalooõpetajana tööle asuda tuli Gillile 27. augusti õhtul, tööd tuli alustada aga juba esimesest septembrist. “Kogu meie pere siiatulek toimus vähem kui viie päeva jooksul, see oli enneolematu kiirus,” meenutas õpetaja.
Nüüd õpetab ta õpilasi alates kuuendast klassist kuni gümnaasiumi lõpuni välja, lisaks ajaloole ka ühiskonnaõpetust ja majanduse sissejuhatavat kursust.
Pauli naine Ave on Mustveest pärit, käinud siin koolis. Seegi oli üks põhjustest, miks perekonna elukohaks sai just Mustvee. “Üksteist aastat olin Lihulas ja tundsin, et on õige aeg lahkuda. Lihula koguduses on diakon, kes jätkab koguduse teenimist,” ütles õpetaja.
Paul Gill on teoloogilise haridusega. Pärast kõrgkooli lõpetamist omandas ta lisaks õpetajakutse Tallinna Pedagoogikaülikooli Haapsalu Kolledzis. Lihula Gümnaasiumi kutsuti teda tunde andma juba õpingute ajal.
Ave Gill on algklasside õpetaja, kes võib tunde anda kuni kuuenda klassini. Praegu õpetab ta Mustvee Gümnaasiumis muusikaõpetust, ajalugu ning loodusõpetust, olles ka kuuenda klassi klassijuhataja.
Uue õpetaja sõnul on Mustvee koolis väga hea kollektiiv ja toredad õpilased. “Siin on klassid väiksemad: ainult üks klass on 31 õpilasega. Lihulas oli suuri klasse rohkem.”
Ta kiitis Mustvee kooli õpetajaid, kes on väga sõbralikud ja abivalmis. Uus õpetaja võeti esimesest hetkest omaks. “Kui olen vajanud kellegi abi või nõu, on alati seda pakutud.
Mustvees pole ka õpilastega ühtegi tõsist probleemi ette tulnud.”
Paul Gilli sõnul on maalaps väga avameelne ja siiras. Mustvee koolis on maalapsi rohkem kui linnalapsi. Kõige tähtsamaks peab õpetaja ausust ja vastastikust usaldust.
“Olen oma õpilastele õppeaasta algusest pidevalt korranud seda, et üle kõige pean tähtsaks ausust. Kui on õppimata, siis tule ja ütle ja karistada sa ei saa. Aga kui sa püüad valskusega oma hinnet saavutada, siis tuleb karistus. Ja see reegel toimib. Väga paljud lapsed on tulnud ja öelnud, et õpetaja, ma ei saanud õppida. Ma mõistan neid ja mul on hea meel, et nad mind usaldavad,” ütles õpetaja.
Tema sõnul püütakse ikka vahel spikerdada ka, aga selle koha pealt on ta väga karm. Sellele, kes püüab valskusega head hinnet saavutada, paneb ta kohe sealsamas mitterahuldava hinde.
Paul Gill ütles, et kõige huvitavam on õpetajatöö juures jälgida seda, kuidas noor inimene kujuneb. Lihulas, kus ta kuus aastat õpetaja oli, alustas ta laste õpetamist kuuendast klassist ja tema esimesed õpilased jõudsid kevadel enne tema lahkumist gümnaasiumi lõpetada. “Seda on tõeliselt põnev vaadata, kuidas noor inimene areneb sinu oma silmade all. Soovin ka siin Mustvees näha, kuidas toredatest poistest ja tüdrukutest saavad noormehed ja neiud. Selle pärast tasub õpetajatööd teha, sest sa oled üks osa sellest arengust,” arvas mees ise.
Mustvee Gümnaasiumi direktor Luule Nõmm ütles, et uus õpetaja meeldib lastele. Kuigi naiste kollektiivis tuleb ette ka sõbralikku nokkimist, mis alguses uut õpetajat ka pisut kohutanud oli, on direktori sõnul Paul töökoha ja kaaslastega hästi kohanenud.
“Ta tunneb oma ainet väga hästi, ehk majanduse õpetamine oli talle alguses pisut raske,” ei ole Nõmm kiitusega kitsi. Direktori sõnul on kosutav jälgida, kuidas Gill oma abikaasasse ja lastesse suhtub. “Väga tähelepanelik perekonnapea,” leidis ta. Luule Nõmm kiitis ka Pauli kaunist lauluhäält.
Kõige tähtsam on vaimulik töö
“Kõige tähtsamaks pean Mustvees oma kahe töö tegemist. Kogudus on number üks ja kool number kaks. Tegelikult kutsuti mind siia Mustveesse just kogudusetööd tegema ja koolitööd ma teen ka, et oma igapäevast leiba teenida,” selgitas pastor ja õpetaja. Ta lisas, et kuigi õpetajatööd peab ta tegema eelkõige selleks, et peret toita, on see amet ikkagi kutsumus.
Kaks tööd on omavahel tihedalt seotud: nii kiriku- kui ka kooliõpetaja harivad inimest.
Pauli sõnul on ta Mustvee Betaania kogudusega, kuhu tuli Kehrasse tööle siirdunud Eenok Palmi asemele, saavutatud väga hea kontakti. Tema pastoriks oleku ajal on võetud vastu väga tähtis otsus – alustada uue palvela ehitamist.
Palvela ehitatakse vana koha peale, kus see esimese Eesti Vabariigi ajal asus. Nõukogude ajal ehitati aga baptistide palvela ümber kino- ja rahvamajaks. “Oleme sunnitud vana hoone lammutama ja ehitame selle asemele uue,? rääkis pastor. Praegu toimuvad Betaania koguduse jumalateenistused Mustvee Muusika- ja kunstikooli saalis, sest kogudusel ei ole oma pühamut. Punane kivikirik, kus varem tegutses baptistikogudus, tagastati ainuusulistele. Peajumalateenistus on igal pühapäeva hommikul, kaks korda nädalas on palveõhtud ja reedeõhtuti noortetund.
“Kogudus on nagu perekond: kõik on teretulnud ja kõik peavad leidma ka oma koha.
Pühamu ehitamine on möödapääsmatu, sest nagu iga pere vajab oma kodu, vajab ka kogudus oma kohta,” rääkis pastor.
Esialgsete plaanide kohaselt on koguduse maja ehitamist kavas alustada mais. Gilli sõnul on ettevalmistustöödega juba alustatud, näiteks juhib koguduse liige vana hoone lammutamist. Pastor kinnitas, et abi on pakutud igal sammul, nii eraisikute kui ka firmade poolt. Pastori kinnitusel on tore, et Mustvee linnavalitsus on positiivselt meelestatud, see annab julgust edasi minna.
Gilli sõnul on kõige tähtsamad koguduse liikmed ? kui ei ole inimesi, ei ole vaja ka pühakoda. “Minu põhirõhk on tegelda inimestega ja ehituse koordineerimisega,” selgitas pastor. Kõige olulisemaks peab ta inimeste toetamist ja mõistmist, samuti hoolitsemist nende hingehoiu eest ning tööd laste ja noortega.
Baptistide nagu ka teiste vabakoguduste jaoks on oluline elav usk: inimene mõistab, et jumal on tema jaoks ja elav osadus oma loojaga.
“Me taotleme koguduse vaimulikku elu mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Reaalne elu peab tõestama, et sa ka tegelikult elad vaimulikult,” selgitas pastor.
Pastori sõnul ei ole probleemi, et Mustvees on palju kirikuid ja usulahke, pigem vastupidi. Kõik on kristlased ja usuvad ühte jumalat, erinevad kogudused vaid täiendavad üksteist. Gilli sõnul on tal suurepärane kontakt luteri kiriku õpetaja Eenok Haameriga. “Tema on minu vastu väga heatahtlik ja mina tema vastu samuti,” ütles Gill.
Eenok Haameriga on tehtud juba ka esimene ühine üritus. “Uusaastaööl oli meil oikumeeniline ööpalvus. See toimus luteri kiriku ruumes, aga nii Eenok Haamer kui mina ütlesime lühikese vaimuliku mõtte,” ütles pastor.
Kaks tööd täiendavad teineteist
Ajalugu räägib väga tihedalt inimese religioossest taustast. Ajalugu ei saa õppida lahus kirikust. Eriti võimatu on see keskaja ajalugu õppides.
“Kümnendas klassis palusin käe tõsta neil, kes arvavad, et tema või inimkond on ahvist arenenud. Mitte üks käsi ei tõusnud. Ütlesin klassi ees ausalt välja, et olles kirikuõpetaja, võin tõemeeli välja öelda, et mina usun, et jumal on inimese loonud. Kes on seda teemat süvitsi käsitlenud, teab, et ka Darwin ütles enne surma sellest teooriast lahti. Nii nagu vastavalt poliitilisele olukorrale on ajalooõpikuid ümber kirjutatud, on ka teooriad kord tõusnud , kord langenud. Kristlik käsitlus on läbi ajaloo inimkonda mõjutanud. See tõde, mida piibel esitab, on vankumatu. See, kas inimkond sellega nõustub või mitte, seda tõde ei kahanda,” rääkis kirikuõpetaja.
Gillide peres kasvab kolm last. Vanem poeg Mihkel õpib kuuendas klassis, tütar Anneli neljandas, noorem poeg Jakob kolmandas klassis. Laste õppeedukus on seni väga hea olnud.
“Oleme igal suvel koos perega midagi koos ette võtnud. Möödunud suvel tegime jalgrattamatka Kihnu. Sõitsime jalgratastega Kihnu ja hiljem jälle Lihulasse tagasi,” rääkis pereisa.
Ave ja Paul Gill on mõlemad musikaalsed. Paul on laulnud aastaid Lihula meeskooris, praegu on ta tegev koguduse ansamblis. Ka peres on laulmine väga tähtsal kohal.
Linnavoliniku töö on andnud palju kogemusi
Paul Gill on Lihula vallavolikogu liige, seda ametit peab ta kuni sügiseste valimisteni. Lihulas on ta olnud ka volikogu esimees ja vallavanem.
“Vallavanem on nagu kapten laevas. Tegeliku töö teevad ära ametnikud, vallavanem koordineerib ametnike tööd ja annab põhimõttelised suunad vastavalt sellele, mida volikogu on temale andnud,” selgitas vallavolinik.
Paul Gillil on hea meel, et rahvas on teda usaldanud. Eelmisel aastal Lihulas toimunud ausambakriisi kohta avab mees, et iga mälestus on püha, kuid meetod, kuidas vallavanem Tiit Madisson seda esile tõi, oli tema eneseeksponeerimine. Gilli sõnul on saatuse tahtel Madisson just see mees, kellele ta ise vallavanema ameti pärast 2002. aastal toimunud valimisi üle andis. Gill kandideeris opositsiooni palvel pärast valimisi ka Madissoni vastu, kuid et opositsioonil oli üks hääl vähem kui koalitsioonil, sai vallavanemaks Madisson.
“Olen praegu ka Lihula eluga kursis, asukoht ei ole nüüdsel ajal oluline, kogu info laekub väga operatiivselt. Volikogu istungile ma sõidan kohale ja esindan seal ikkagi oma valijaid. Lihula vallas olen läbi kahe valimise saanud rahvalt mõlemal korral häälte arvu poolest kolmanda koha,” rääkis rahvaesindaja.
Õpetaja ja pastori sõnul on töö vallavolikogus ja vallavanemana andnud talle kogemusi edaspidiseks eluks. “Seadusandlus on Eesti Vabariigis igal pool üks ja sama. Võimude lahusus ja kogu dokumentatsiooni hierarhia on vägagi tähtis. “Ka nüüd, mil tahame Mustveesse uut pühakoda ehitama hakata, on tähtis mõista, mis on ühe või teise institutsiooni pädevus, kelle poole pöörduda ja kelle käest abi saada. Isiklik kontakt ja suhtlus määrab väga palju,” ütles Gill.
Lihulas käib nüüdne Mustvee elanik paar-kolm korda kuus, olenevalt vajadusest. “11 aastat on inimese nii tihedalt ühe paikkonnaga kokku sidunud, et seda ei ole lihtne välja juurida. Jätkan teadlikult Lihula paikkonnaga kontakte, sest seal on väga palju toredaid inimesi. See rikastab ka minu maailma,” ütles Gill. Ta jätkab tegevust ka Lihula Lions-klubi liikmena.
EVA KLAAS