Eenok Palm kasvas kristlikus perekonnas ja nii on ta kristlase rõõmude ja muredega kokku puutunud juba lapsepõlvest. Isikliku otsuse jumala kasuks tegi ta 12-aastaselt ja 16-aastaselt õnnistati teda kogudusse. «Et minu vanemad olid vennastekoguduse taustaga, olen õppinud austusega suhtuma kõikidesse kristlikesse konfessioonidesse,» ütles pastor ise. «Kogudus, kuhu täna kuulun, on ajalooliselt baptistikogudus, mis on rajatud 1921. aastal. Me ei rõhuta seda, aga ei salga ka. Baptistikoguduse alusdokumendiks on piibel. Meil ei ole eraldi usutunnistust, vaid kõik koguduse elu põhimõtted ja tavad tuginevad piiblile. Rõhutame karskeid eluviise ja isiklikku pühendumist aktiivsele koguduslikule tegevusele,» selgitas kirikuõpetaja. Erinevalt luterlastest ristitakse baptistikoguduses mitte lapsi, vaid neid, kes on Jumala suhtes isikliku otsuse teinud. Erinev on ka ristimisteenistus: vett ei piserdata mitte pähe, vaid ristitavad on rinnuni vees ja ristija kastab ristitava hetkeks vee alla. Samas on vabam jumalateenistuse kord ning pastor võib jutlust pidada tavalises riietuses.
Eenok Palmi isa oli Mustvee baptistikoguduse vanem kakskümmend aastat, poeg valiti sama koguduse pastoriks pärast isa surma 1990. aastal. 1991. aastal võttis kogudus endale nimeks Mustvee Betaania kogudus. Sadala koguduse pastoriks sai Eenok Palm 1997. aasta suvel, kui eelmine pastor oli omal soovil lahkunud. Naaberkoguduse karjasena oli Eenok Palm juba varem Sadala pastorit tema haiguse ajal asendanud.
Juht ammendab ennast viie aastaga
«Mustveest lahkumine on isiklik otsus, mis on tulnud Kehra koguduse kutse ja pikaajalise kaalumise järel. Ilmalikus praktikas on üldteada, et juht ammendab ennast umbes viie aastaga. Ainult väga andekad juhid suudavad kauem oma ülesannetega hästi toime tulla ja ega pastoridki teisest puust ole. Olen püüdnud anda endast parima, aga arvan, et nüüd on aeg muutusteks. Lahkumine on väga raske, aga tahtes aus olla, teisiti ma ei saa,» põhjendas Eenok Palm Mustveest lahkumist.
Ettepanek kandideerida Kehra koguduse pastoriks tehti talle aasta tagasi, ametlikult valiti ta koguduse karjaseks eelmise aasta detsembris. «Enne juulit ma Mustveest ei lahku, siis jõuan lõpetada pooleliolevad tööd ja lapsed saavad õppeaasta rahulikult samas koolis lõpetada,» selgitas ta.
«Mustvee Betaania kogudus ja Sadala kogudus otsivad uut pastorit. Et kogudused on iseseisvad, siis keegi väljastpoolt kogudusevanemat määrata ei saa. Koguduste juhatustes on olnud juttu võimalikest kandidaatidest. Lähitulevikus esitame ühele neist konkreetse ettepaneku,» näeb praegune pastor seni teenitavate koguduste tulevikku optimistlikult.
Vaimuliku hariduse omandas Eenok Palm 1987-1990 Moskvas Kaugõppe Piibli Kursustel õppides. Kursused olid venekeelsed. Praegu on pastor Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari pastoraalteoloogia eriala kaugõppeüliõpilane. Seal on tal vaja sooritada veel mõned eksamid ja teha kirjalikud tööd.
Eenok Palm sai esimesena Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari poolt välja antava Osvald Tärgi stipendiumi sihikindla ja korrektse õppetöösse suhtumise ja hea kogudusliku töö eest.
Eenok Palm on Eesti EKB Koguduste Liidu vanematekogus Virumaa piirkonna koguduste (7 kogudust) esindaja. Piirkondlik jaotus ei järgi täpselt maakondade piire. Märtsis valitakse vanematekogu uus koosseis, aga Virumaa piirkond on juba valinud teda jätkama nende esindajana.
Pastor on teinud ka kristlikke raadiosaateid Tartu Pereraadios. “Olen teinud hommikupalvusi ja Piiblivõtme saateid, koos kursusekaaslasega ühe vestlussaate üksindusest ja mitu õhtust otsesaadet «Räägi minuga». Korra olen teinud ka hommikupalvuste nädala Eesti Raadio jaoks,” rääkis ta tehtust.
Muretseb eesti kooli tuleviku pärast
Mustvee Gümnaasiumi hoolekogu esimehena oli Eenok Palm üks linnavalitsuse, linnavolikogu ja direktsiooni ühise Jõgevamaa Omavalitsuste Liitu saadetud märgukirja autoreid. See oli suunatud Mustvee eestikeelse gümnaasiumi püsimajäämisele. Jõgevamaa koolide arengukava alusdokumendid näevad nimelt järgmisel aastal ette gümnaasiumiosa muutmist eelkutseõppega kooliks, tuues põhjuseks kehva õpetamistaset, mis dokumendi järgi väljendub eelkõige riigieksamite tulemustes.
Hoolekogu esimees on seisukohal, et Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse koostatud koolide arengukava alusdokumendid on kellegi poliitiline tellimustöö. Sellist seisukohta on Eenok Palm kuulnud ka teistelt. Hoolekogu esimehe arvates on uurimistöös statistilistele andmetele tuginedes avaldatud pretensioonikad arengukavad, mis ei ole kohapealsete juhtidega ühelgi tasandil kooskõlastatud. Hoolekogu juht hindab Mustvee Gümnaasiumi õppetaset koolis käivat õpilaskontingenti arvestades selgelt üle keskmise olevaks. Kutsekooli idee on tema hinnangul võhiklik. «Kui Kuremaal ja Kallastel kutsekoolid suletakse, mis ime läbi siis Mustvees avatakse?» küsis ta.
Eenok Palm on seisukohal, et kooli tugevaim külg on turvaline, sõbralik ja innovaatiline keskkond, mis annab hea aluse haridustee jätkamiseks muudes õppeasutustes.
«Mustvee on üle 60 aasta toiminud eestikeelset keskharidust andva tõmbekeskusena ja selle maine mõtlematu lõhkumine tooks kaasa nii sotsiaalse kui ka poliitilise katastroofi. Ei tohiks unustada, et Mustvee on kujunemas Euroopa Liidu idapiiri üheks oluliseks tugipunktiks ja eestluse ning eestikeelse hariduse nõrgestamine tooks kaasa väga negatiivseid arenguid. Majanduslik argument ei saa olla domineeriv,» selgitas hoolekogu esimees.
Eenok Palmi sõnul elab Mustvees praegu eestlasi ja venelasi umbes pooleks, venelasi isegi mõnevõrra rohkem. Praegu saab enamik venelasi vähemalt eesti keelest aru, kui nad ka ei räägi. Kui aga kool kaob, rikub see rahvusliku tasakaalu.
«Juba minu ema õppis Mustvee gümnaasiumis, mina olen siin algusest peale õppinud ja ka minu lapsed õpivad selles koolis,» kinnitas ta oma tihedat seotust kohaliku kooliga.
«Kooli hoolekogu on kooli juhtkonna partner ja käepikendus. Seal, kus haridusasutusel jõudu napib, püüab hoolekogu aidata,» nentis Palm.
Tähtsamad küsimused, kus hoolekogu toetab, on materiaalsed probleemid ? remont ja renoveerimine. Samuti vajavad lahendamist nii koolis kui väljaspool seda ette tulevad suhtlusküsimused.
“Kooli hoolekogu saab kooli probleemide lahendamisel kaasa aidata jõu ja nõuga. Nõuga selles mõttes, et me arutame probleeme ja püüame selgusele jõuda, kuidas neid lahendada. Jõuga selles mõttes, et leiame kellegi, kes asja ära teeb. Mõned aastad tagasi oli kooli suvise remondiga seoses klassipõrandate värvimise aktsioon, kus mitmed hoolekogu liikmed kaasa lõid. Tänu hoolekogu toetusele sai kooli söökla jaoks ostetud uus pliit ja tänu ühe hoolekogu liikme sidemetele said ühes klassis välja vahetatud valgustid.
Olulisel kohal on olnud märgukirjade koostamised. Möödunud aastal toimus hoolekogu märgukirja järel Mustvee linnavalitsuses ümarlauavestlus linna spordihoone kasutamise reguleerimiseks ja kitsaskohad said ületatud,” tõi esimees näiteid hoolekogu tegemistest.
«Eenok Palm osaleb alati kooli üritustel, samuti koolitustel,» on lapsevanemat kiitnud ka kooli direktor Luule Nõmm. Näiteks käis hoolekogu esimees kaasas õpilastega, kes on külastasid sõpruskooli Soomes. Kaaslane asendusvolikogust, lapsevanem Aare Uleksin ütles, et õpilased peavad Eenok Palmist lugu, sest ta oskab ka neile öelda häid ja julgustavaid sõnu.
Volikogu ei ole oma õiguste taga ajamise koht
«Mustvee võimukriis puhkes minu arvates sellepärast, et isiklikud vastuolud punuti poliitiliseks intriigiks. Ja selle niidid viisid üllatavalt kaugele. Hindan kõrgelt maavanem Margus Oro katset Mustvees novembrikuus toimunud ümarlauakoosolekuga leppimist saavutada. Kohtusin maavanemaga eelmisel päeval ja püüdsin sellel koosolekul kutsuda osapooli järelandmistele. Selleks peeti ka ilma minuta aktiivselt läbirääkimisi. Leppimist toetas ka enamik volikogu liikmetest. Kompromiss oli käeulatuses, aga volikogu liikme Pavel Kostromini jäik vastuseis nurjas selle. Et keegi taastatud õigustega volikogu liikmetest ennast ei taandanud, siis selle aasta teine istung näitas selgelt, et raskused püsivad. Samas peaks olema selge, et jäigalt oma õiguse raiumisega kaotavad kõik. Tahaks loota, et positiivne tahe ja terve mõistus võidavad, sest volikogu ei ole ju oma tahte iga hinna eest läbisurumise paik, vaid linna huvides tehtavate kompromisside koht. Koostöö on võimalik. Ma vähemalt loodan seda,» ütles Palm.
Eenok Palm oli ka aasta lõpus Mustvees tegutsenud asendusvolikogu esimees. «Asendusvolikogu esimehe töö oli väga huvitav kogemus. Selle kuuga õppisin rohkem inimesi tundma kui muidu mitme aastaga. Teiseks andis see koostöö kogemuse,» märkis Palm. “Pooled asendusvolikogu koosseisust olid n-ö vanad olijad, kellel oli varasem volikogu töö kogemus. Neil oli tegeliku töö kogemus, mis aitas tegusalt edasi minna. Uued üritajad olid innukalt valmis uut ametit õppima. Koostöö mõlema poole vahel sujus kenasti. Kuu aega tegutsenud volikogu tähtsamaks ülesandeks oli rollide määratlemine. Otsustati, millised komisjonid hakkavad tegutsema, ja määrati neile esimehed. Otsustati ka mõned linnavalitsuse praktilist tööd edendavad küsimused,” kirjutas Palm ajalehes “Mustvee Teataja” .
«Kuu ajaga õnnestus volikogu juba enam-vähem tööle saada. Suurem osa otsuseid oli organisatsioonilist laadi. Koostöö linnavalitsuse ja allasutuste juhtidega sujus hästi, hakkasime just volikogule hoogu sisse saama,» on Eenok Palmi seisukoht.
Aare Uleksinil jätkus Eenok Palmi kui volikogu esimehe jaoks vaid kiitvaid sõnu: “Ta püüdis mõista kõiki volikogu fraktsioone, esindatud oli seal ju ikkagi kolm erinevat poliitilist jõudu. Ta oli usin õpilane ja küsis nõu nendelt, kes varem volikogus töötanud. Hindan kõrgelt seda, et Palm püüdis igaühele individuaalselt läheneda, arutada tähtsamad küsimused läbi juba enne istungit.”
Uleksini hinnangul oli volikogu toimekas, istungid möödusid rahumeelsete koosolekutena. Kui oleks saanud natukenegi kauem koos töötada, oleks jäänud selle volikogu tööst ka sügavam jälg. Uleksini arvates on Eenok Palm suure vaimujõuga, pühendunult töötav inimene, kes ei oleks esimehe tööst ära väsinud.
“Usun, et Eenok Palm püüdis lepitada ka praeguse volikogu erinevaid pooli, kuid pinnas ei olnud veel vastuvõtuks valmis. Siiski on lepitamiskatsega tehtud samm paremuse poole,” nentis Uleksin.
Lapsepõlvekodust sai kaasa armastuse metsa ja piibli vastu
«Kui ma sündisin, siis elasid minu vanemad Mustvees. Isa oli tuletõrjes autojuht, ema töötas raamatupidajana. Vanemate töökohad ei kajastanud aga nende tegelikke võimeid, eriti kehtib see ema kohta. Tema kutsumus oli olla kooliõpetaja. Pärast Mustvee Gümnaasiumi lõpetamist 1943. aastal asuski ta Vadi 6-klassilises koolis õpetajana tööle, kuid oli 1940. aastate teisel poolel sunnitud oma aktiivse kristliku eluhoiaku tõttu koolist lahkuma.
«Mõned kuud pärast minu sündi lahkusime Mustveest, aga pere on kogu aeg elanud Mustvee lähedal. Olen seetõttu praktiliselt kogu elu olnud Mustveega seotud, eriti kogudusetööd silmas pidades,” meenutas Eenok Palm.
Uuesti tuli ta Mustveesse elama 1989. aasta suvel, kui oli olnud neli aastat abielus ja perre sündis teine laps. “Arvan, et Mustvee on väike vaikne linnake, kus võib rahuga elada, koolis käia ja töötada, kui vaid tööd leiad,» nentis ta.
“Lapsepõlvekodust olen kaasa saanud sõbraliku, üksteisega arvestava ja armastava pere pildi. Minu isa ja ema ei riielnud laste ees kunagi. Mõnikord oli neil ka eriarvamusi, aga nad lahendasid need alati rahumeelselt. Veel pean väga oluliseks lapsepõlvekodust kaasa saadud eeskuju ja innustust piiblit lugeda ja palvetada. See on mind elus väga tugevalt aidanud,” leidis pastor.
“Lapsepõlvekodu koha määratlemisega on mul raskusi. Kui ma veel koolis ei käinud, elas meie pere mõne aasta Peipsi ääres Ninasi külas. Kui ma Mustvee I Keskkooli I klassi läksin, siis elasime juba Vilusi külas, 5 kilomeetrit Mustveest, ikka Peipsi ääres. Mõned aastad hiljem kolisime Adrakusse, 15 kilomeetrit Mustveest Avinurme poole. Parimad lapsepõlvemälestused on Vilusi-kodust, sest sel ajal algasid meie metsaretked,” meenutas Eenok Palm.
Eenokile meeldib metsas käia, mis on kirikuõpetaja kiindumuseks juba lapsepõlvest saadik. Pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist 1980. aastal töötas ta metsanduse alal Alutaguse Metsamajandis ja Tudulinna sovhoosis kokku kümme aastat.
«Metsaga on mul eriline suhe sellest ajast, kui ma olin umbes 10-aastane. Isa võttis minu ning mu noorema õe ja venna pühapäeva pärastlõunatel kaasa mitmetunnistele metsaretkedele,» rääkis ta oma kiindumuse algusest.
“Need olid rohkem kui jalutuskäigud, sest isa eesmärgiks oli tutvustada meile metsa elu. Sageli nägime metsloomi, tegime lõket ja küpsetasime kaasavõetud kartuleid või praadisime leivatükke. Teismelisena hakkasin metsas käima koos naabrimehega, kes oli jahimees. Hiljem tulin metsa ka päris üksi ja see meeldib mulle tänaseni,” jutustas pastor.
Teine Eenok Palmi kiindumus on lugemine. Eelkõige loeb ta piiblit ja vaimulikku kirjandust, tema lugemislauale jõuavad aga ka ilukirjanduslikud teosed. Välismaisest kirjandusest meeldivad talle sellised autorid nagu Victor Hugo, Stefan Zweig ja Antoine Saint-Exupery. Eesti autoritest eelistab ta Hando Runneli, Arvo Valtoni ja Viivi Luige teoseid. Viimase aja muljetavaldavamatest lugemiselamustest nimetas Palm Radzinski Stalini elulugu.
Kolme lapse isa
Abikaasa Tiiuga, kes on Mustvee Gümnaasiumis emakeele ja kirjanduse õpetaja, tutvus Eenok õpingute ajal Tartus. “Kui mina metsandust õppisin, tudeeris tema eesti filoloogiat. Töötasime mõlemad kaasa Tartu Salemi koguduses ja laulsime samas kooris. Peale koolide lõpetamist läks siiski veel 5 aastat, enne kui teineteisele ja jumalale «jah» ütlesime,” meenutas Eenok Palm.
Palmide peres kasvab kolm last: tütred Anu (16) ja Ave (14) ning poeg Paul (12).
Anu hobiks on muusika, täpsemalt klaverimäng. Ta on lõpetanud Mustvee muusikakooli, aga jätkab õppimist. Avele meeldib käsitöö ja ta toimetab meelsasti ka köögis. Paul aga on sõber arvutiga.
Palmide pere ühisteks ettevõtmisteks on sõidud Eenoki venna juurde, kes elab Lääne-Virumaal Kaasiksaares. Kui vähegi võimalik, süüakse kodus ikka pereliikmetega ühise laua taga, koos vaadatakse ka telesaateid.
Kogu pere käib ka kirikus ning võtab osa koguduse üritustest. Olulisel kohal on suvised kristlikud lastelaagrid, mida Eenok Palm on koos koguduse ja sõpradega korraldanud juba üle 10 aasta.
«Muutusi elus on koos ühtehoidva pere ja jumalaga kergem üle elada,» arvab pastor lõpetuseks.
EVA KLAAS
