Jääb arusaamatuks, kuidas suutsid kalurid Peipsist möödunud aasta lõpus poole kuuga püüda pea kümme protsenti koha aastakvoodist. Nagu nähtub lisatud kohapüügi andmetest 2005 – 2009, püüti poole kuuga kaks korda rohkem kui parematel aastatel terve kuuga. Samas ei kasutatud möödunud aasta detsembris kaht kolmandikku võrgupüügilubadest üldse.
iii
Siin peaks nii mõnelgi ettevõtjal olema ainet mõtlemiseks ja keskkonnainspektsioonil juurdlemiseks. Ülepüügiga on loodud pretsedent, kus 2010. aastal on kalapüügi korraldamine väga keeruline. Mulluse ülepüügi tõttu väheneb tänavune kohakvoot enam kui 10 protsenti, mis võib viia kogu kalapüügi lõpetamiseni aasta teisel poolel.
On vaja mõistvat koostööd kõigil ajaloolist kalapüügiõigust omavate ettevõtjate vahel, nii väike- kui suurfirmade vahel.
Sageli süüdistatakse suurettevõtteid (mutnikuga püüdjaid), et just nemad püüavad väga suures koguses kala välja ning on erinevate püügikitsenduste põhjustajad. Tegelikult püüti näiteks aastal 2009 võrkudega peaaegu 2,5 korda rohkem koha kui mutnikutega. Mõrdadega ja mutnikuga püüti koha samas suurusjärgus ehk umbes 150 t.
Kui eelnevatel aastatel õnnestus rahvuslik kvoot täita oluliselt väiksemas mahus, siis mullu püüti enamik rahvuslikest kalakvootidest välja maksimumi lähedaselt. Septembri lõpus tekkis oht ahvena ülepüügiks ja seetõttu kogu püügi sulgemiseks aasta lõpuni.
2006. aastal püüti aastaga 492 t ahvenat, kuid eelmisel aastal oli septembri lõpuks püütud juba 808 t.
Mutnikuga püüdvate firmade esindajad leppisid kokku, et minnakse üle suuresilmalisele mutnikupärale. See tagas võimaluse teiste kalaliikide püügiks ning ühtlasi võis jätkata püüki kõigi teiste püügivahenditega.
Meeldiv on tõdeda, et kalandusettevõtjad on aastast aastasse hakanud võimalikult selektiivsemate ja loodussõbralikumate püügivahendite vastu rohkem huvi tundma. See omakorda aitab hoida kalavaru jätkusuutlikuna.
Paranes ettevõtjate vaheline koostöö
Koostöö on oluline kaluritele endile, aga ka kalanduse kui majandusharu tulemuslikumaks korraldamiseks. Mida koostöövalmimad ja üksteist mõistvamad on kalurid, seda enam on neil võimalusi kaasa rääkida kalanduse korraldamisel ning piirkondliku kalanduspoliitika kujundamisel.
Enamikel kalandusettevõtjatel on eesmärk püüda kala siis, kui see on parima kvaliteediga ja kõrgema hinnaga. Just selles valdkonnas on palju mõtlemist ja kaalumist, kuidas see tulemus saavutada. Praegu püütakse väga suurtes kogustes kala septembris-oktoobris, mis viib aga müügihinna alla ja kalurid saavad vähe tulu.
Alati on olnud kalurite, teadlaste ja riigiametnike vahel eriarvamusi, kuid tänu sagedastele erinevatel tasanditel korraldatavatele kokkusaamistele ning läbirääkimistele on saavutatud suurem üksteisemõistmine. Kalurid on hakanud aru saama, et kala peab jätkuma ka järgnevateks aastateks. Järvele on püüdma jäänud vähe ühepäevaperemehi-kiirrikastujaid. See omakorda on parandanud riigiametnike suhtumist kalurkonda. Palju on olnud diskussioone teadlaste ja kalurite vahel, mille tulemusena on mõnelgi juhul saavutatud kokkulepped stabiilsemaks kalapüügiks.
Mitmekülgne tegevus
Peipsil jagatakse püügiload maakonniti, kuid paljud konkreetse maakonna püügiettevõtjad tegutsevad mitmes maakonnas. Püügilubade jaotamine maakonniti on praegusele tegelikule majanduslikule situatsioonile mõneti jalgu jäänud. Juba lähiajal on kavas hakata lube väljastama veealade kaupa ehk load väljastatakse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele. Kalapüügifirmasid on Peipsil käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 68. 2006. aastal oli neid 96.
Jõgeva maakond on eelkõige põllumajanduspiirkond, kuid alahinnata ei saa ka kalanduse kui majandusharu osatähtsust maakonna tööhõives. Maakonna idapiiriks on Peipsi järv oma küllalt hinnalise kalavaruga, mis on merega võrreldes heas seisundis. Viimastel aastatel on tänu angerjamajanduse ning turismi- ja puhkemajanduse arendamisele Vooremaa järvedel enamik siinseid kalandusettevõtjad jätkusuutlikku tegevust arendanud.
Jõgeva maakonna kalandus hakkas hoogsamalt arenema taas iseseisva Eesti Vabariigi algaastatel. Ajalooliselt oli Peipsi piirkonna kalandus koondunud Tartu ja Ida-Viru maakonda. Praegu on Jõgeva maakonna lubadega püügil 17 firmat, neist küll ainult kümmekond on registreeritud Jõgeva maakonnas. Viimastel aastatel on vähenenud füüsilisest isikust ettevõtjate ehk nn üksiküritajate osatähtsus. Praegu on Jõgeva maakonna lubadega püügil ainult üks üksikkalur ja temagi elab ning on äriregistrisse kantud Tartu maakonnas. Üldiselt on maakonnas tegutsevad kalapüügifirmad jätkusuutlikud. Oluliselt on nende majanduslikku olukorda lahendanud väikeste kalatöötlemistsehhide käivitamine. Eeskujuks on siin OÜ Katroni ja OÜ Järvetähe, kelle roogitud kala ja fileetooted jäävad siseturule. Müües püütud kala erinevate toodetena, saab see lisaväärtuse ja suurendab ettevõtja sissetulekut.
Juba tuntud tegija on OÜ Peipsi Kalatööstus, kelle tooted on tuntud ka väljaspool kodumaakonda. Hinnatud on firmale kuuluvad toitlustuskohad.
Maakonna suurima võimsusega kalatöötlemisettevõte on Pala vallas Kadrinas töötav OÜ Profit Plussi kalatööstus. Kiitust väärib see, et kunagi väga suurtele kalakogustele ette nähtud tööstus on suutnud tänaseni jätkusuutlikult tegutseda, kahjuks küll tänu valdavalt Venemaalt ostetud kalale.
OÜ MIF Laine on aga just viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonnale ajalooliselt iseloomuliku kuivatatud särje ehk vobla tootmisega. Just piirkonna ajaloolisi traditsioone järgiv tootmine annab täiendavaid võimalusi Euroopa Liidu toetusprogrammidest toetust saada.
Vaatamata eeltoodud headele kogemustele, rändab väga suur osa kalast siiski piirkonnast välja ja kalapüügi lisaväärtus jääb kohalikel kalandusettevõtjatel saamata.
Tänu EKF kalanduspiirkondade arendamise meetmele on mitmed ettevõtjad käivitamas harrastuskalastajatele ja turistidele mõeldud tegevusi.
Euroopa Liidu Kalandusfond toetab
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit (PAKL) korraldas eelmisel aastal mitmete Euroopa Liidu fondide toel huvilistele õppereisid Hollandi ja Kreeka kalanduspiirkondadesse, kus tutvuti sealse kalanduse, kalatöötlemise, otseturustamise ja kalandusele lisaväärtusi andvate võimalustega.
Vastavalt Peipsi kalanduspiirkonna aredamise strateegiale on prioriteediks tänapäevaste sadamate ja lossimiskohtade võrgustiku väljaehitamine. Õppereisidelt on saadud selles valdkonnas uusi ideid ja nii mõnigi neist on juba rakendamisel.
Tänavu augusti lõpus on kavas sõita tutvuma Iirimaa sisevete kalandusega, peamiselt harrastuskalanduse korraldamisega.
iii
URMAS PIRK, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees
