Kreeka on justkui Euroliidu must lammas, kes ajab kangekaelselt oma rida, tekitades sellega endale ja teistele probleeme. Kui tahta teda aidata, siis abi ei taheta; kui häda on suur, on käsi pikal ja jutt solidaarsusest suus. Me võime olla sellest tüdinud, kuid sellegipoolest ei tasuks Kreekat veel maha kanda, vaid tuleks anda eksinud karjaliikmele kätte õige suund.
Vähem riigiaparaati, onupojapoliitikat, bürokraatiat
Eelmisel nädalal otsustaski riigikogu toetada Kreeka kolmandat abipaketti. Miks oli see praeguses olukorras parim lahendus?
Eelkõige seepärast, et kreeklastele ette pandud mahukas tegevuskava on üksikasjadeni läbi mõeldud, kuid tuleviku suhtes paindlik, ning küllaltki auahne. Valitsus on lõpuks lubanud tegeleda kõige sellega, mis on riigi rahakotiga talupojamõistuse seisukohast valesti ning millele on seni läbi sõrmede vaadatud.
Eesmärgiks on vähem riigiaparaati, bürokraatiat, onupojapoliitikat ja korruptsiooni ning parem maksukogumine. Samuti astutakse samm kaasaegsema riigivalitsemise suunas, võttes teiste riikide eeskujul laiemalt kasutusele IT-rakendused.
Programmis tuleb iga rahaeraldus pärast ajaliselt paika pandud teatud tegevuste elluviimist ja nende kontrolli. Esimene kontroll ootab ees juba sügisel, oktoobris.
Kui kõik plaanitud reformid kas või väheste puudujääkide ja viivitusega ellu viiakse, saab Kreeka majandus uue hingamise. Kui reforme saadab kiirem edu, võivad tulemused olla oluliselt paremad prognoositust ja Kreeka võlg saaks vägagi kiiresti väheneda.
Parem eelarveseis võimaldaks riigis kehtivaid kõrgeid maksumäärasid alandada ning muuta keskmise kreeklase tänast suhtumist, et maksude maksmisel pole korruptiivses riigis mõtet.
Suletud pangakontorid näitasid, kuhu võib jõuda
Suurim küsimus on aga selles, kas Kreeka viib ette pandud reformid ka ellu. Seni on Kreeka riigijuhid jaganud valimiste eel suuri lubadusi, kuid lähiminevik on näidanud, et tegudega on asjad kehvasti. Eelarve kümnete miljonite eurodena miinusesse juhtimine, katse nõuda teistelt riikidelt ebareaalset ehk võlgade mahakandmist ja ähvardamine euroalast lahkumisega ei ole just asjad, mis usaldust tekitaksid.
Kuid suletud pangakontorid näitasid, kuhu võib arutu käitumine viia, ning ja Kreeka juhtpoliitikud muutsid oma käitumist ja sõnu. Kreeka peaminister on teatanud tagasiastumisest ning riigis on kavas korraldada septembris ennetähtaegsed valimised. Loodetavasti saab võimule tegus valitsus, keda ühendab suurte sõnade asemel tahe viia ellu neid reforme, mida abiprogramm eeldab.
On oluline, et aruka majanduspoliitika vajalikkus jõuaks kohale ka tavainimestele, sest ulatuslikke reforme pole võimalik teha siis, kui neile pole piisavat rahva toetust. Majandusliku kindlustundeta rahvas ise ootab muutusi, nüüd edasi oleneb kõik riigijuhtidest. Ilmselt on see ka viimane võimalus ennast tõestada ja neljas abipakett enam riigikogu ees heakskiitu ei leia.
MARIS LAURI, riigikogu majanduskomisjoni liige, Reformierakond
