Tavaliselt on nii, et peres enamasti lõpetab üks laps kas siis põhikooli või keskkooli. Koolieelne õppeasutus on Eestis ka lasteaed. Seda kutsutaksegi eelkooliks ning ka selle asutusega hüvastijätt on oluline.
Suurtel peredel võib juhtuda, et kõik kolm lõpetamist on ühel ja samal ajal, mis on juhtunud ka minuga – pere vanim poeg lõpetab gümnaasiumi, noorim põhikooli ja vanim tütar lasteaia.
Mõtlesime, et küll see aasta tuleb ilus. Hoolimata sellest, et kolmele lapsele on vaja sättida selga tavapärasest esinduslikumad rõivad, poistele ülikonnad ja tütrekesele kaunis kleit. Perekesksele üritusele oli plaan kaasata vanavanemad. Ka 93-aastasel Stalini-aegse vangilaagri läbikäinud vanavanaemal olnuks tore näha järeltulevat põlve kooli lõpetamas.
Jälle kriisiaeg
Laste vanavanaema Helju sattus tollase võimu ja süsteemi hammasrataste vahele just siis, kui oli lõpetanud mõni aasta pärast sõda Võru keskkooli, sest kuulus noorterühmitusse, kes soovis taastada Eesti vabariiki. Nad jäid aga vahele ja pärast kooli lõppu oli vangitapiga sõit Murmanskisse. Tema mälust on raske välja kangutada Vene platnoisid, vulgaarseid kriminaalidest retsidiviste, kes seal külmal maal ees ootasid ja kes olid poliitvangide hirmutamiseks teadlikult nendega kokku elama pandud. Nüüd on tal au näha, kuidas hoopis teisel ajal ja teistes tingimustes lõpetab Hugo Treffneri gümnaasiumi ta esimene lapselapselaps. Jälle aga on saabunud kriis. Jälle on silmapiiril kiuslik vaenlane.
Kui mõtlen tagantjärele, siis jäi ka minu keskkooli lõpetamine kriisiaega. Oli aasta 1988 ja alates 1986. aastast olin seotud muinsuskaitseliikumise ja igasugu tollases mõistes kahtlaste asjadega. Aitasin korraldada kuulsaid punk- ja heviroki üritusi, mis toimusid meie koolimajas, Tallinna 49. keskkoolis. Nii näiteks peab ansambel Vennaskond oma esimeseks etteastumiseks meie koolis toimunud kontserti. Olin tülikas õpilane ja tülikas abiturient, kes sai oma kirjanduseõpetaja käest kommunismi ja natsismi võrdleva kirjandi eest lihtsalt ühe.
Koolipoolne kius oli minisuguse puhul üsna ilmselge. Pean tunnistama, et õpetajaskond, väheste eranditega, erinevalt minust ja veel mõnest uljaspeast, tulevikku tookord ette näha ei osanud, ei suutnud või ka ei tahtnud. Nii püüti üles leida mu nõrgim lüli. Arvati, et see on matemaatika, ja kuna selle õpetaja oli kohaliku kommunistliku partei rakukese juht ja riigitruu inimene, korraldatigi mulle järeleksam, et ma ei saaks teistega koos ülikonda kanda ja aktusel osaleda. Järeleksami sain muuseas viie…
Lepiku luuletus
Aktusel ma ei osalenud. Ei lubatud ka. Kätt keegi ei surunud. Olin aga üks ainumaid, kes oskas etelda ja luuletusi ette kanda. Mäletan selgelt, kuidas aktuse korraldustoimkond arutas arglikult selle üle, kas lipp välja tuua või mitte ja otsustati, et lõpuaktusel seda meie koolis küll ei tehta. Mina aga kandsin hiljem toimunud lõpupeol, kus olid ainult lõpetajad ja mõningad õpetajad, ette väliseesti luuletaja Kalju Lepiku luuletsükli „Kivisilla vari“. See sinimustvalgest luule oli tookord lipu asemel. Juba järgmisel aastal lauldi aktusel ka hümni. Kaks aastat hiljem sain tuttavaks Kalju Lepikuga ja käisin tal Rootsis külas.
Tean omast käest hästi, mis tunded peresid vaevavad. Meie pere pole ainuke. Igal perel on oma lugu ja ootused, mis selle aastaga, mida paljud soovinuks vahele jätta, on jäänud täitumata. Vähemalt ei kulge elu enam plaanipäraselt. Samas kurta ei saa. Kriis ise on olnud nii mõneski osas äärmiselt õpetlik.
Kriisid on enamasti õnneliku lõpuga. Pärast meie poja vanavanaema tagasitulekut vanglast läks mõnikümmend aastat ja ta rehabiliteeriti täielikult. Saab pensionilisagi. Minul on ka kõik hästi. Pärast vintsutusi ja mitte kohe ülikooli pääsemist sain ikkagi kuidagi joonele. Õppisin eri ameteid ja nüüd siis kirjutan Vooremaas lugusid, olen ajakirjanik.
Arvatavalt saame vaenlase vähemal kontrolli alla, kuigi sellised mikromaailma rünnakud ei pruugi jääda viimaseks. Üks on selge, ka tänavustel lõpetajatel on oma lastele rääkida üks suur lugu. See pole tegelikult üldse halb. Muidugi tingimusel, et kõik lõpeb hästi.
INDREK SARAPUU, ajakirjanik
