Tänapäeval levib liha, piima ja muu loomse toidu tarbimise kohta rohkem müüte kui kunagi varem. Kui vahel arvatakse, et liha- ja piimatööstuse kaudu jõuavad loomade ravimiseks kasutatud antibiootikumid ka inimeste organismi, siis tegelikult on juba mitukümmend aastat paigas regulatsioonid, mis sel juhtuda ei luba.
„Antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena ja haiguste ennetamiseks on loomadel ja lindudel Eestis ning kogu Euroopa Liidus juba üle kahekümne aasta keelatud,“ sõnab Rakvere ja Talleggi lihatooteid valmistava HKScani sea- ja linnukasvatuse juht Kaupo Ojavee.
Ka piimatoodete tootja Valio piimaekspert Elle Must kinnitab, et tööstuslikule piimatootmisele kehtivad niivõrd karmid standardid, mis ei luba ravimijääkidega piima isegi tööstusesse sisse võtta.
“Nagu inimestelgi – igaüks endale retseptiravimit osta ei saa, selle peab välja kirjutama arst,“ ütleb Ojavee. Tema sõnul kasutatakse antibiootikume looma- ja linnukasvatuses bakteriaalsete infektsioonide raviks, sealjuures antibiootikumide poole pöördutakse ikkagi vaid äärmisel vajadusel, kõige viimases hädas.
“Kui haigestumine halvendab oluliselt linnu või looma tervist ja heaolu või on ohuks tema elule, siis on ravimi andmine põhjendatud,” ütleb Ojavee. Lisaks, kui ravida on vaja, eelistatakse alati looduslikke alternatiive, enne kui antibiootikumide poole pöördutakse.
Pidev toiduohutuse kontroll
„Eelkõige on vaja hoida lindu või looma väga heades tingimustes ja stressivabalt ning vältida kokkupuudet haigustekitajatega,“ selgitab ta. „Vastutustundlikud ettevõtted loovadki loomadele ja lindudele võimalikult head elutingimused, et viia vajadus ravimise järele absoluutse miinimumin.“
Samuti kehtivad väga ranged piirangud nende loomade ja lindude toodangu kasutamisele, kellele on ravimeid antud. Piimatoodete tootja Valio konsulent Elle Musta sõnul ei lüpsta ravil olnud lehma piima kvaliteetse toorpiima hulka enne, kui ollakse kindlad, et see ei sisalda antibiootikumide jääke.
Valio konsulent aitab ka piimatootjaid, annab nõu kuidas sööta ja kuidas tagada õiged hügieeninõuded ning kuidas tuleb toimida looma ravimisperioodil.
Töötustes sarnased reeglid
Kui looma või lindu on olnud vaja antibiootikumidega ravida, siis kehtib alati peale ravi lõppemist range lihatööstusesse saatmise keeluaeg, mis tagab looma kehast ravimijääkide väljumise ja seda jälgitakse ülima täpsusega. See on garantiiks, et liha, mis jõuab tarbijate toidulauale, on täiesti puhas ega sisalda mitte mingeid ravimijääke,“ sõnab HKScani sea- ja linnukasvatuse juht Kaupo Ojavee.
Valiosse jõuab toorpiim Kesk- ja Lõuna-Eesti farmidest ning seda vaid heakskiidetud, kõrget toorpiima kvaliteeti tagada suutvatelt tarnijatelt. Rakvere Farmide seakasvatussüsteemi kuulub omakorda 20 üle Eesti paiknevat seafarmi, Talleggi broilerid kasvavad kokku 77 kanalas, mis asuvad peaasjalikult Põhja-Eestis.
Elle Musta sõnul teeb esimese kvaliteedikontrolli autojuht-laborant juba farmis enne piima auto peale laadimist, toorpiima kontrollitakse tehasesse jõudes enne maha laadimist ning veelkord toorpiima tankist enne toorpiima kasutuselevõttu.
Kui aga esmane analüüs ja ka kordustest näitavad piimas sisalduvaid aineid, mida seal olema ei peaks, siis piima autolt maha ei laadita ning selline nõuetele mittevastav piim saadetakse utiliseerimisele.
Range enesekontroll
„Euroopa Liidu määrus 37/2010, mis muu hulgas reguleerib ka ravimijääkide piirnormi piimas on tegelikult leebem, kui need normid, mille me endale ise kehtestanud oleme. Meil on täielik nulltolerants antibiootikumijääkidele piimas ning meie testid on ELis kehtestatud piirnormidega võrreldes oluliselt tundlikumad,“ räägib Must.
Kokku teeb Valio oma Laeva tootmisüksuses ühe päeva jooksul ligi 500 analüüsi, millega kontrollitakse nii toorpiima kui ka valmistoodete kvaliteeti. HKScanis teevad ettevõtte enda toiduohutuse spetsialistid regulaarseid hügieeniauditeid ja tootmisprotsessi kontrolli. Keemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse tehakse nii sööda, loomade ja lindude tervisliku seisundi, tooraine kui ka valmistoodangu osas. Kuus tehakse ca 12 000 analüüsi.
Nii piima- kui lihatootja teevad ka tihedat koostööd VTA ametnikega, et püsiv toiduohutus oleks tagatud.
PIIA ÕUNPUU
