Mure laste tuleviku pärast ühendab kogu maailma

Kogu maailma naiste mure laste tuleviku pärast tõi Rooma kokku esimese ülemaailmse nais-parlamendiliikmete konverentsi ? ligi 300 delegaati 111 riigist. Eesti Riigikogu naisperet esindasid sel foorumil allakirjutanu Rahvaliidu saadikurühmast ja Katrin Saks Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist.

Kahepäevase konverentsi kaalukusest ja pidulikkusest räägib ainuüksi see tõik, et kokkusaamispaigaks oli valitud Itaalia parlamendihoone. Avatseremoonial osales Itaalia president, sõnavõttudega esinesid Itaalia parlamendi president ja ministrid, osavõtjaid tervitasid Rooma linnapea ja rahvusvahelise kooli õppurid.

Tervitused paavst Johannes Paulus II

Ainulaadse elamuse pakkus ülemaailmsel konverentsil osalenutele paavst Johannes Paulus II audients. On ju paavst üks neid väheseid inimesi, kes on pälvinud peaaegu kogu maailma lugupidamise ja autoriteedi.

Paavsti poole pöördus Itaalia Rahvasaadikute Koja president Pier Ferdinando Casini. Pöördumises hindas ta naiste erakordset oskust lapsi kaitsta ning väljendas lootust, et see avaldab inimkonna tulevikule suuremat ja paremat mõju kui miski muu.

Ühtlasi tänati paavsti sõnumi eest, mis on aidanud ületada eelarvamusi ja ideoloogilisi tõkkeid.

Terrori tõttu kannatavad ka lapsed

Niipalju, kui on maailmas erinevaid maid ja rahvaid, on igal maal laste ja noortega omad mured, ühel rohkem, teisel vähem valusad. Kultuuride ja kogemuste kirevus loob soodsa pinnase mõttevahetuse ja koostöö arendamiseks, samas on paljudel riikidel ühed ja samad valuküsimused.

Tänapäeval on peaaegu kogu maailmas esile kerkinud reaalne terrorismioht. Ja mõnigi kord ? nii julm kui see ka on ? valivad terroristid oma teo toimepanekuks kooli, noorteklubi või mõne muu paiga, kus on rohkesti lapsi.

Hiljutine tragöödia Osseetias on kahtlemata üks verisemaid lehekülgi maailma ajaloos. Kõik riigid üheskoos peaksid välja mõtlema tõhusad abinõud, mis aitaksid lapsi terrorismiohu eest kaitsta.

Lapsed, kellel õnnestubki terroristide rünnakust eluga pääseda, saavad sellise hingelise vapustuse, mis võib muserdada nende tundeelu aastakümneteks või isegi kogu eluks. Psüühiliselt muserdatud inimesel tekib aga sageli raskusi leida endale ühiskonnas rakendust.

Lapsed pole odav tööjõud

Miljonid lapsed maailmas elavad alalises vaesuses, mis üsna tihti tähendab ka püsivat näljatunnet. Kuid vaesus pole mitte ainult Aasia ja Aafrika maade mure, vaesust kogevad ka arenenud riikide lapsed. Roomaski nägime metroos ema mõnekuuse magava lapsega kerjamas, kohvikus väikest kerjustüdrukut ringi luusimas. Konverentsi sõnavõttudes juhiti tähelepanu laste diskrimineerimisele, laste kasutamisele odava tööjõuna, samuti nende ahistamisele.

Mõistagi ei saa konverentsil sõnavõttude ja aruteluga neid probleeme paugupealt lahendada, kuid ka valuküsimustele tähelepanu juhtimine viib meid lahendustele sammukese lähemale. Enamik parlamentide naissaadikuid on emad, vanaemad või tulevased emad, mistõttu on laste hea käekäik nendele eriti südamelähedane. Ja kui naised mingi mure juba südameasjaks on võtnud, võib kindel olla, et nad annavad endast parima. Ja mida rohkem naisi parlamentidesse valitakse, seda rohkem jätkub seal ka naiselikku vaistu.

Mõistagi ei saa naised hakkama üksinda ? ikka õlg õla kõrval meestega, nagu märgiti ka konverentsi lõppdeklaratsioonis. Mõnestki murest võib jagu saada, kui ühendame meeste ratsionaalsuse ja naiste emotsionaalsuse.

Konverentsil juhiti tähelepanu, et laste- ja noortetemaatika käsitlemisel on vaja tugineda rahvusvahelistele dokumentidele: ÜRO ?Lapse õiguse konventsioonile? ja ÜRO peaassamblee eriistungjärgu lõppdokumendile ?Lapsesõbralik maailm? ning ?Rahvusvahelisele tööorganisatsiooni konventsioonile?, mis puudutab laste töö halvimate vormide keelustamist.

Asjalikest kohtumistest ja jutuajamistest jäi ka veidi aega tutvuda selle antiikse linna kultuuriväärtustega ? Panteoni, antiikaja suurima amfiteatri Colosseumiga, Vatikanis Peetri Kiriku ja Sixtuse kabeliga. Need läbi aegade kestnud kultuurisümbolid panid meile omamoodi südamele: kui tahame, et inimkond jääks ka tulevikus kultuurikandjana püsima, peame rohkem mõtlema lastele ja noortele, sest nemad viivad elu edasi.

Margi Ein,
Riigikogu liige, Rahvaliit

blog comments powered by Disqus