Jõulukuu algus oli külm. 2. detsembril langes õhutemperatuur Jõgeval -16,8 °C, mis osutus kogu kuu kõige madalamaks näitajaks. Lund oli samal ajal maas avamaastikul viie kuni kümne sentimeetri paksuselt. Maapind oli orasepõldudel ligi kümne sentimeetri sügavuseni külmunud, rohumaadel vähem. Tänu lumikattele, ei olnud põllukultuuridel külmakahjustuse ohtu.
3. detsembrist ilm soojenes. Järgnenud kahel päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur kolme kraadini. Kuigi öösiti külmetas, kadus lumi põldudelt paari päevaga. Teed muutusid libedaiks. Külmunud kiht kadus mullast kuu keskpaiku.
Soe ilm püsis pea jõuludeni
Soe ilm püsis 21. detsembrini. Ööpäevased temperatuurikõikumised olid väikesed. Minimaalsed õhutemperatuurid jäid valdavalt 1…-1 kraadi piiresse ja maksimaalsed küündisid 1…5 kraadini, kõige soojemal päeval (19. detsembril) 5,4 kraadini.
Sadas sageli, mõnel päeval peaaeagu päev otsa. Vihma hulka tuli ajuti ka lumelörtsi. Aeg-ajalt paisus maksimaalne tuule kiirus üle 15 m/s. Kuna lund maas ei olnud ja ilm püsis sombusena, siis jäi päevane valge aeg lühikeseks.
Enne jõule hakkas ilm külmenema. Nii 21. kui 22. detsembri hommikul oli lumekirme maas, kuid seda oli napilt ja päeva jooksul see peaaegu kadus.
Neljandal advendipühapäeval pidi jõuluvana Jõgeval oma sõidud saani asemel ratastega hobusõidukiga tegema.
Jõulud tulid meil siiski valged
Järgnevad päevad tõid õnneks lumelisa. Jõululaupäeva hommikuks kattis maad ligi kümnesentimeetrine lumekiht, õhus mõõdeti külma 14 kraadi. Jõulupühad kujunesid ilusateks valgeteks mõõdukate külmakraadidega.
Tänavuse detsembrikuu maksimaalne lume paksus mõõdeti 29. detsembril — 23 cm. Lund oli pühade ajal piisavalt kelgutamiseks ja suusatamiseks, kuid samas oli palju tööd teede rookimisega.
Vana aasta lõpuks läks sulale. 31. detsembri maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeval 3,5 °C. Uue aasta tulekuks olid teed ja tänavad vesised, põldudel kogunes lumekihi alla vesi.
Kokkuvõttes oli detsember Jõgeval keskmise õhutemperatuuri (-1,8 °C) järgi tavapärasest kahe kraadi võrra soojem. Kuu sademete summa (63 mm) ületas viimase 92 aasta keskmist 16 mm võrra. Päikest paistis kuu jooksul 18 tundi, mis ületab vaatlusaastate keskmist ühe tunni võrra.
Tõeliselt päikesevaesed juuni ja veebruar
Kogu 2014. aasta kujunes viimase 92 aasta keskmisest 1,6 ja ajavahemiku 1981-2010 keskmisest (normist) ühe kraadi võrra soojemaks. Kuudest olid tavapärasest külmemad ainult jaanuar, juuni ja oktoober.
Erakordselt soe oli mai teine pool, kui vaatlusridadesse registreeriti uued maikuu kuumarekordid. Kuum oli ilm ka juulis ja augusti esimesel poolel. Väga jahedaks kujunes juuni teine pool. Erakordseks nähtuseks oli 17. juuni lumesadu koos õhutemperatuuri langusega siinkandis kahe kraadini.
Lõppenud aasta sademete summa oli Jõgeval viimase 92 aasta keskmisele lähedane, normist aga ligikaudu 20 mm võrra väiksem. Väga sajusteks kujunesid juuni ja august. Kuivus kippus liiga tegema juuli ja augusti alguse kuumuse ajal. Tavapärasest kaks korda vähem tuli vihma sügisperioodil (1. septembrist kuni novembri keskpaigani).
Aasta kujunes tavapärasest päikeserohkemaks. Aasta päikesepaiste kestuseks kogunes Jõgeval 1870 tundi, mis moodustab keskmisest 110 protsenti. Harilikust tublisti päikesepaistelisemad olid jaanuar, märts, aprill, juuli ja september. Väga päikesevaesed olid võrreldes keskmisega veebruar ja juuni.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
