Mullune detsember jäi meelde külma ja lumisena

Kui lumi jõulukuu esimesel poolel tavaliselt tuleb ja läheb ning maa alles kuu teisel poolel püsivalt valgeks jääb, siis tänavu tekkis püsiv lumikate juba novembri lõpupäevadel ja detsembris jäi maa kogu kuu jooksul valgeks.

Ilm püsis detsembri esimesel kümmepäevakul suladeta. Päevased õhutemperatuurid tõusid enamasti -2…-4 kraadini, külmematel päevadel oli -6…-7, öösiti kuni -15 kraadi. Lume paksus kasvas kuu alguspäevade lumesajust põldudel valdavalt 15-20 sentimeetrini, kohati metsaservades ja muude takistuste lähedal üle 25 sentimeetri.

Külmadega sadanud lumi oli õhuline ja hoidis hästi soojust. Maa jäi paksu lume all sulaks või külmus väga vähe. 

Kuu keskpaik tõi hanged

Kuu keskpaiga tuisud tihendasid lund ja paigutasid seda ümber, põldudele tekkisid hanged. Koos tuisuga läks ilm alates 16. detsembrist külmaks. Järgnevatel päevadel langes õhutemperatuur öösiti -12…-19 kraadini ja päevalgi ei tõusnud -10 kraadist kõrgemale. Külmatunnet tugevdas veelgi tuisk ja tugev tuul, mis puhus ruumid jahedaks ning väljas kõndijal ninaotsa ja sõrmed külmetama.

Vahepeal madalaks vajunud ja tuisust tihedaks muutunud lume all hakkas maapind külmuma ja jõudis 26. kuupäevaks külmuda põldudel enam kui 10 sentimeetri sügavuseni. Lume paksuseks mõõdeti samal ajal vaatluskohtades 10-15 sentimeetrit. Kõrrepõldudel tulid kõrretüükad juba nähtavale ja künnil paistsid kõrgemad nukid lumest välja. 

Esimesel jõulupühal pööras sulale

Jõululaupäev oli veel külm ja tuisune, aga esimesel jõulupühal läks ilm juba sulale. Kuu lõpuni vaheldusid plusskraadid külmakraadidega.

Aeg-ajalt sadas lund, lörtsi või vihma. Lumikate oli tihenenud ja lagedal tekkis temperatuuri kõikumisest sellele nii tugev koorik, et kandis kohati inimest. Lume paksus kahanes vaatamata vahepeal sadanud lumele.

Vihmast ja sulamisest hakkas vesi kuu lõpuks lume alla kogunema. Teed muutusid sulade ja külmade vaheldumisest libedaks. Eriti libedad ja jäised olid kruusakattega kõrvalteed.

Kokkuvõttes oli jõulukuu Jõgeva ilmajaama andmeil keskmise õhutemperatuuri (-7,2 °C) järgi 1922-2011. aastate keskmisest enam kui kolme kraadi võrra külmem. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes detsembri lõpuks kasvavas kokkuvõttes sügisest alates -254 kraadi, mis on keskmisest -63 kraadi rohkem. Tavapäraselt koguneb nii suur negatiivsete temperatuuride summa jaanuari esimese kümmepäevaku lõpuks. Jõulukuu sademete hulk (59 mm) moodustas normist 116 protsenti, kusjuures enam kui pool sellest hulgast kogunes kuu lõpu sulade aegu.

2012. aasta oli rekordiliselt sajune

2012. aasta keskmine õhutemperatuur (4,8 °C) kujunes 1922-2011. aastate keskmisele lähedaseks, olles sellest 0,1 kraadi võrra kõrgem. Keskmisest külmemad olid veebruar, juuni, august ja detsember, ülejäänud kuud olid kõik normist soojemad.

Kõige suurem oli kuu keskmise õhutemperatuuri kõrvalekalle normist veebruaris ja detsembris. Aasta maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval 31,6  C (mõõdetud 29. juulil) ja minimaalseks õhutemperatuuriks -35,0 °C (mõõdetud 5. veebruaril). Taimedele kasulikku soojust kogunes 2012. aastal 1527 °C, mis on keskmisest 90 kraadi rohkem.

Aasta sajusumma (876 mm) ületas 1922-2011. aastate keskmist 216 mm võrra. Ainult septembrikuu sademete summa jäi viimase 90 aasta keskmisest väiksemaks, kõik ülejäänud kuud olid normist suurema sajusummaga. Kõige suurem oli sademete summa kõrvalekalle normist augustis, juunis ja jaanuaris.

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert