Muinsuskaitsekuu tähendas heakorratalguid

Tänavune muinsuskaitsekuu tähendas Jõgevamaale ennekõike heakorratalguid, mida peeti kokku 41. Muinsuskaitseteemalised näitused, linnaekskursioonid, koolitused jne jäid siinsele rahvale esialgu kättesaamatuiks.

Muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektor Sille Raidvere ütles, et talgutele lisaks teisi muinsuskaitseüritusi tänavu Jõgevamaal ei korraldatud ja üleriigiline muinsuskaitsekuu oli pigem Tallinna-keskne.

Jõgevamaal korrastati Elistvere, Pajusi,  Tabivere, Adavere ja Luua mõisa parki, samuti Torma ringtalli ümbrust, Maarja-Magdaleena kirikuparki ning Kassinurme-Vaiga maalinna ja   Palamuse pastoraadi parki. Puhtaks said ka Siimusti lauluväljak ja linnamägi ning lastekodu Metsatareke ümbrus.

Heakorratalgud olid eraldi väga paljudes külades pea kõikjal üle maakonna, korrastati parke, kalmistuid, mänguväljakuid ja isegi kortermajade õuesid.  

Oleks vaja noorema rühma teket

Koolitusi on Muinsuskaitseameti poolt seni pakutud vaid omavalitsustele, sest neil on mälestiste hooldamiseks ka seadusega määratud kohustused. Kalmistukoolitus omavalitsustele toimus mõne aasta eest, koolitust mälestiste omanikele ja ka detektoristidele plaanitakse käesoleva aasta sügiseks, kui inimestel kiirem aeg möödas.

Eraldi muinsuskaitseseltsi Jõgevamaal ei ole, kuigi ajaloohuviliste inimeste ring on siin Raidvere kinnitusel täiesti olemas.

“Seda näitavad iga-aastased ajalookonverentsid, mis viimastel aastatel on toimunud näiteks Kuremaal, Jõgeval ja Palamusel, kus vähemalt pooled kuulajad saalis on alati samad,” rääkis Raidvere. Et konkreetset seltsitegevust algatada ja käivitada, oleks muinsuskaitseinspektori arvates vaja aga väikese aktiivse ja ehk noorema grupi teket, sest alustada tuleks juriidilistest probleemidest ning  ürituste, väljasõitude ja konverentside korraldamine nõuab päris palju energiat.

Parunite matmispaigad on endiselt vaid kohusetundlike külainimeste hooleks ja mingit ühtset võrgustikku nende korrastamiseks pole loodud ega loomisel.

“On hea meel, et Oettingenide kabeli ümbrust Kuremaal valla spetsialistide poolt korrastati ning ka Võisiku-Kundrussaare külaseltsi Ewa tublid naised on igal aastal Võisiku mõisa kalmistut hooldanud. Jõgevamaal on paruniperede järeltulijatest kõige paremad suhted just Oettingenide ja Bockidega, kes ka ise on huvi tundnud ja kohal käinud,” rääkis Raidvere. Ta tõstis eraldi esile Bockide mälestuse hoidjat Loniida Bergmanni Võisikul: “Loniida on eraldi nähtus ja ta oleks kahtlemata suuremat tunnustust väärt, ka muinsuskaitseseltsilt.”  

Väärtuslikud hooned tuleks päästa

Viimase aasta jooksul pole Jõgevamaal ühtegi uut objekti muinsuskaitse alla võetud ega ka sealt välja arvatud. Rääkides arhitektuurist, mis pole riikliku kaitse all, on maakonnas paar väärtuslikku hoonet, mis tuleks Raidvere sõnul kiiresti lagunemast päästa.

“Kui on mingite tingimustega ostetud objekt ja need tingimused on jäänud täitmata, siis on ka kohalikul omavalitsusel õigus järelevalvet teha ja korrashoidu nõuda. Küsimus on aga selles, palju viitsitakse ja palju sellest tulu tõuseb,” tunnistas Raidvere, nentides, et sageli jäävad hooned, eriti ansamblisse kuuluvad kõrvalhooned lihtsalt lagunema, kuna ei leita funktsiooni ega vajadust nende korrastamiseks.

Et uus objekt kaitse alla võtta, on oluline eelkõige omaniku või omavalitsuse huvi, seejärel tuleb läbi viia eritingimuste ekspertiis. Ning ka siis ei käi kaitse alla võtmine kindla peale ega kiiresti. Seda otsust kaaluvad spetsialistid põhjalikult. Liiatigi on kaitsealuseid objekte Eestis suhteliselt palju, mis kõik eritingimustega hooldatult ja kaitstult  peavad säilima.

Raudteemuuseum on tulevikuidee

Vanade, praegu Eesti Raudteele kuuluvate puitehitiste, mis asuvad Jõgeva jaamas ja on omamoodi linna sümbolid, kaitse alla võtmist esialgu kavas pole, kuid mõtet pole ka päriselt maha maetud.

“Need on meie kõige vanemad hooned, mille ümber linn üldse tekkis ja Jõgeva linnavalitsusel koostöös Betti Alveri muuseumiga on kavas need korda teha,” rääkis Raidvere, lisades, et tulevases Jõgeva raudteemuuseumis peaks saama näha raudtee elu-olu nii, nagu see vanasti oli. Kõige esimese sammuna tuleb hooned aga Eesti raudteelt pikaajalisele rendile saada.

“Alles seejärel on linnal mõtet algatada detailplaneering, kuid sisuline tegevus käib Betti Alveri muuseumis juba ammu,” kinnitas Raidvere.

“Kui muuseum oma tänased ideed ellu viib, saab Jõgeval näha, kuidas reisimine vanasti käis. Sellist raudteemuuseumi, mida ka kultuurilooliselt võiks kohaliku ajalooga siduda, Eestis pole. Eesti Raudteemuuseum asub küll Haapsalus, kuid Jõgeva nišiks oleks linna tekkelugu seoses raudtee-ehitusega,” ütles Raidvere.

Kui praegu Jõgeval raudteejaama sisuliselt ei eksisteeri, siis tulevikus võiks see tagasi saada klassikalise vana miljöö koos kõige selle juurde kuuluvaga. 

JAANIKA KRESSA

blog comments powered by Disqus