Kultuuriministri korraldusega kustutati üle Eesti muinsuskaitse nimekirjast mitmeid objekte, mis olid kaitse all, kuid tegelikkuses juba hävinud või mille autentne taastamine polnud enam võimalik.
Jõgevamaal ei ole enam mälestiste nimekirjas Puurmani vallas asunud Puurmani mõisa kanala ja linnumaja ning Torma vallas Vanamõisa külas asunud Torma pastoraadi leerimaja ja ait.
“Puurmani vallas asunud Puurmani mõisa linnumaja hävis tules täielikult juba mitu aastat tagasi, sellel kohal on puhas plats. Kanalast on säilinud jupp müüri ehk vare. Samas tulekahjus sai ka kannatada Puurmani mõisa keldri uks,” rääkis Jõgevamaa muinsuskaitseinspektor Sille Raidvere.
Torma vallas Vanamõisa külas asunud Torma pastoraadi leerimaja on aga kalmistu vastas olev ehitis, mis on täna täitsa olemas, kuid nõukogude okupatsiooniajal on talle tehtud ümber- ja pealeehitusi, mis vähendab tema väärtust ka mälestisena.
“Arutelu selle objekti kaitse alt maha võtmiseks on peetud juba minu eelkäija ajal. Hoone mahud taastamiseks on suured ja autentset lahendust selleks pole. Pastoraadi ait on ristpalkhoone, millel peale mõne rea palkide enam midagi säilinud pole. Hoone on seisnud katuseta juba aastaid ning on kaotanud mälestise tunnused,” rääkis Raidvere.
Et säiliks autentne välimus
Mälestiseks olemine päästab mõnikord objekti, samas võib muinsuskaitse aga seada objektile nii rasked tingimused, et neid ei suudetagi korda teha. Raidvere sõnul on palju kinni inimeste peades ja eelarvamustes. Kui võimalik kinnisvara ostja saab teada, et tegu on mälestisega, loobutakse tihti, kuna kardetakse palju asjaajamist ning seda, et ei saa tegutseda kõiges omatahtsi, kasutada vabalt kõiki uusi materjale, muuta fassaadi välimust kardinaalselt, teha ümber kõrget aeda vms. Ehitama peab ka Muinsuskaitseameti tegevusloaga firma. Hooldustöid tohib küll ise teha, aga sedagi enne konsulteerides Muinsuskaitseametiga.
“Samas on mõni majaomanik ka palunud, et võtke hoone kaitse alla. Mõnel juhul on põhjuseks riiklike toetuste võimalus. Mõni mälestise omanik on väga huvitatud konsultatsioonist, et ta maja saaks korda, kuid säiliks autentne ja väärikas välimus,” rääkis Raidvere.
Muinsuskaitseamet on inspektori kinnitusel ka tähelepanu juhtiv ja konsulteeriv asutus. Sageli ei oska mäletise omanik esialgu ise oma hoonet ja selle detaile adekvaatselt hinnata, kuid saades teada, kui väärtuslik maja on, on paljud omanikud rahul ja uhked ning oskavad edaspidi hinnata selle detaile ning märgata pisiasju, mis nende maja unikaalseks teeb. Mõistetakse, et hoone peab säilima esialgsel terviklikul kujul.
“Kui omanikul on tehatahtmine ja valmisolek hoone restaureerida, oleme aidanud kasvõi Muinsuskaitse eritingimuste või projekti koostamisel, teinekord ka restaureerimisrahaga. Kuna summad pole väga suured, on tegu pigem sümboolse toetusega ja stardiabiga hoone korrastamiseks, riigi poolt seadusega seatud takistuste kõrvaldamiseks. Igal juhul tasub küsida nõu ja abi,” selgitas Raidvere.
Funktsiooni puudumine, raha mitteleidmine
Mälestiste hävimisel mängib Raidvere sõnul olulist rolli funktsiooni puudumine ja raha mitteleidmine. Just see kooslus on suurte mahtudega kõrgaegadel ehitatud hoonetele kogu Eestis saatuslik.
“On suur vahe, kas remontida tühjalt seisma jäävat või inimese jaoks vajalikku maja. Tühjalt seisev jääb kergemini silma vandaalidele, ka remondituna hakkab ta kiiremini uuesti lagunema,” rääkis Raidvere.
Kogudustel puudub suurte majandushoonete jaoks nii funktsioon kui ka hooldusraha. Sellist süsteemi, kus väga suurte mahtudega mõisa või kiriku majandushoonetele jälle funktsiooni leiaks, ei ole Raidvere sõnul ette näha, sest ka kogudused on kokku kuivanud.
Jõgevamaal on 51 ajaloomälestist, mille hulka kuuluvad kalmistud, ühishauad, mälestussambad, kabelihooned, koolihooned, ka Betti Alveri sünnimaja. Arhitektuurimälestisi on 212, arheoloogiamälestisi, nagu kalmed, asulakohad ja kultuskivid on 267. Kunstimälestisi (ehk vallasmälestisi) on 981, põhiliselt moodustavad selle ikoonid ja muu kirikuvara.
Raidvere sõnul on Jõgevamaal ka selliseid mälestisi, mis pole veel kaitse alla võetud, aga seda tuleks teha. Rutikvere vesiveski ootab ekspertiisi, misjärel ajalooline hoone muinsuskaitse alla võetakse. Kaitse alla võtmist ootavad veel kaks hoonet Visusi külas, millel Muinsuskaitseameti poolt tellitud ekspertiis on juba eelmisel aastal valmis.
iii
JAANIKA KRESSA
