Vaid siis, kui väikestel asukatel on puhketunnid ja maja vaikseks jääb, võib kuulda mõisamaja treppide isemoodi kräginat, kui raamatukokku tullakse või sealt minnakse. Lasteaed kolis teiselt poolt Tallinna-Tartu maanteed asunud majast mõisahoonesse septembris kaks aastat tagasi.
Sellest sügisest alates saadi lasteaias avada kolmas rühm. Seda võib mitte ainult lasteaia, vaid kogu ümbruskonna jaoks rõõmsaks sündmuseks lugeda. Kui kunagi jagus lapsi nelja rühma, siis vahepeal oldi pikka aega kahes vanuserühmas – nooremad ja vanemad. Kolmanda rühma juurdetulekut tähistati majas ka erilise pidulikkuse ja lindi läbilõikamisega. Pealegi õigustatakse nüüd täielikult ka Naksitrallide nime, sest nagu on Eno Raua raamatus kolm tuumakat tegelast Muhv, Kingpool ja Sammalhabe, nii said vastavalt vanusele sellised nimed ka Adavere lasteaia rühmad. Muhvide ehk kõige väiksemate rühmas on neliteist poissi ja tüdrukut, lasteaias kokku aga nelikümmend üks last. Lisaks sellele on praeguseks tekkinud lasteaiakohtadele juba järjekord ja enamikus olevat need just väiksemad lapsed. Kooli läheb aga järgmisel sügisel lasteaiast kaksteist last. Ülemöödunud aastal oli olnud kooliminejaid seevastu näiteks neli.
Eks laste arv ole omal moel ümbruskonna elu ja elujõu peegel. “Loodame, et mõõnaaeg on selleks korraks möödas ja selline laste arv jääb stabiilseks,” leiab lasteaia juhataja Tiia Länts. Küll aga teab ta kinnitada, et omal ajal on kooliminejaid olnud Adaveres tunduvalt rohkem, samas ei oska kunagi ka ette arvata, kui palju lastega peresid siia juurde või siit ära kolida võib. Et aga titasid möödunud suve jooksul siinkandis päris palju juurde on sündinud, seda teab ta kinnitada küll.
Ilus töö
“See on ilus töö, hoiab inimesed noortena ja rõõmsatena,” ütleb Tiia Länts, kes Adavere lasteaias töötatud kahekümne kaheksast aastast esimesed kakskümmend viis on olnud rühmas õpetaja ning tunnistab, et seal oligi ta tegelikult omas elemendis. “Meil läbisõitjaid ei olegi. On jäädud väga paljudeks aastateks,” ütleb juhataja varjamatu uhkusega. “Lasteaiatööd ei saagi teha muudmoodi kui südame ja armastusega ja kes siia kord jäänud, on erilised entusiastid”. Kes aga juurde tuleb ja meeskonna vaimu omaks võtab, selle kohta võib arvata, et ta ka püsima jääb.
Aeg, mis ühise meeskonnana koos töötatud, on igatahes aukartust äratav. Praeguse Muhvi rühma õpetajal Maire Martinsil saab peagi siinses lasteaias töötatud kolmkümmend viis aastat, õpetaja abina tegutseval Sirje Nõlvakul saab kevadel kolmkümmend aastat täis, Lagle Meri on lasteaiaõpetajana töötanud kaheksateist aastat, õpetaja abil Kaja Kalajärvel läheb lasteaias üheteistkümnes aasta. Kolmanda rühma avamine tõi juurde veel ühe õpetaja Inga Reinmaa, kes aga tegelikult polegi uus inimene, vaid lastele tuttav “tantsutädi”. Tema on juba aastaid lastele aeroobikat ja rahvatantsu õpetanud. Kõige hilisem juurdetulija on õpetaja abi Aive Lättemäe, keda olevat ära võlunud juba esimene ühine jõulupidu. Muusikaõpetaja Nele Kaev on nii koolil kui ka lasteaial ühine. Tema juhendamisel on lapsed lauluvõistlustel alati silma paistnud ja televoorudeski edukalt esinenud.
Juhataja julgeb tunnistada, et pingeid kui selliseid majas omavahel ei ole ega tohigi olla. Muidu ühist asja ajada ei saakski. Seevastu püütakse üksteist igati hoida.
Päevad aga pidavat lastega askeldades ja tegutsedes nii kiiresti mööda minema, et ega suured inimesed siin omavahel töö ajal peale tere suurt üksteisele öelda ei saagi.
Traditsioonid sünnivad koostöös
“Eks meie tegemised saavad alguse enamasti nädala teemadest ja rahvakalendri tähtpäevadest ja ikka nii, et paneme koos pead tööle,” ütleb juhataja Tiia Länts. Maalasteaiana on Naksitrallidel see eelis, et läheduses on oma metsarajad ja paigad, kus armastatakse piknikke pidada, volbripäeval käiakse kabelimäel jne. Igal võimalusel, kui vähegi ilm võimaldab ja jalad kannavad, püütakse ikka õues olla. Tänavuse aasta motoks on koguni võetud “Koos Muhvi, Kingpooli ja Sammalhabemega loodusradadel”. Möödunud aastal oli moto “Laps ja raamat”. See tähendab, et võimalikult palju üritatakse väljasõitude, õppekäikude ja matkadega silmaringi avardada. Rohkem kui harilikult püütakse tundma õppida taimi, loomi ja loodusnähtusi, meisterdatakse looduslikke kompositsioone jne.
Emadepäeva, isadepäeva, jõulude, lasteaia lõpupeo, nimepäevade, sünnipäevade ja muu sellise kõrval on mõnedki kenad kombed, mis kõigile meeldivad ja omaseks saanud juba pikka aega. Mistahes sündmust püütakse ikka võimalikult pidulikuks ja meeldejäävaks muuta. Muidugi on tähtsatel üritustel alati oma osa kolmel tegelasel – Muhvil, Kingpoolil ja Sammalhabemel. Aga ka siis, kui mõnd rasket asja õppida vaja, on nemad samuti kõrval, kordavad üle ja aitavad meelde jätta. Nii, nagu näiteks liikluse õppimisel.
Viimaste aastate ilusaks tavaks on saanud väljasõidud koos peredega. Nii on käidud koos laste ja lastevanematega Tallinnas ja Elistveres, Vanemuises jõuluetendusel jm. Et igapäevane koostöö lastevanematega on suhteliselt tihe, siis peetakse koosolekuidki Naksitrallide lasteaias omamoodi. Väiksemad õpivad enamasti koosolekupäevaks ära muusikali ja suuremad näitemängu, mille järel suured inimesed siis oma rõõmud ja mured lühidalt ära räägivad. Rangelt omaette olemisi ja pikki arutelusid pole vajalikuks peetud, sest saab ka muudmoodi.
Juba aastaid on Naksitrallide sõpruslasteaed olnud Imavere Mõmmi. Kordamööda käiakse üksteisel külas. Need päevad on alati väga lustakad olnud. Koos korraldatakse balle ja peetakse piknikke. Kevadel käidi üksteisel külas ühes kuus kohe mitu korda. Olümpia-aasta puhul peeti Adaveres ühist spordipäeva koos sõpradega. Seejärel aga kutsus Imavere lasteaed Adavere lapsi omakorda kevadlaadale.
Möödunud septembrikuu oli Naksitrallidel oma majas huvitav ja eriti tegevusrohke ? nagu septembrikuud ikka. Pandi välja juba traditsiooniks saanud sügisnäitus, õpiti liiklust, peeti spordipäeva. Eriti suurejooneline oli olnud leivapäev, kui kõneldi sellest, kuidas leib lauale jõuab ja päeva lõpus istuti uhke suure laua ümber, söödi võileivatorti ning omavalmistatud võileibu. Üks rühm oli teinud tavalisi võileibu erinevatest leivasortidest, teine röstitud leivast ning kolmas tikuvõileibu. Üheskoos kambaga süües maitsesid need kõik erakordselt hästi.
Sügise sünnipäev ei jäänud samuti tänavu pidamata. Seekord tuli aga olude sunnil sisse uus tegelane Tugev Tuul, kes tõi sügise maja juurde, ehkki plaanis oli olnud teda metsa tervitama minna. Lasteaia täiskasvanud on teadagi loovinimesed, kes asjad lastele kõigele vaatamata põnevaks oskavad muuta.
VAIKE KÄOSAAR
11.10.2004
blog comments powered by Disqus
