Mudelparlamendi töös osalemine andis noortele palju uusi kogemusi: suulist eneseväljendamisoskust, oskust koondada oma mõtted ja arvamused lühikesse ja võimalikult arusaadavasse ning veenvasse eelnõusse või lihtsalt julgust esinemiseks ja oma arvamuse avaldamiseks.
Jaanuari lõpus ja veebruari alguses kogunesid Tallinna noored Eestimaa erinevaist paigust, esindades seal n-ö mudelparlamenti. Teiste seas osalesid mudelparlamendi töös Egle Masing ja Sandra Pukk Jõgeva Ühisgümnaasiumist ning Kervin Kull Jõgeva Gümnaasiumist.
Tallinnas viibisid noored “parlamentäärid“ 29. jaanuarist kuni 1. veebruarini, et pakkuda ise välja võimalusi ja lahendusi meie erinevate eluvaldkondade paremaks muutmiseks
Mudelparlamendis nagu päris parlamendiski moodustati erinevate teemade esmaseks arutamiseks ja eelnõude koostamiseks komisjonid. Egle Masing ja Kervin Kull kuulusid mõlemad 20-liikmelisse komisjoni, mille liikmed püüdsid välja selgitada, mida saaks teha selleks, et parandada elu Eesti maapiirkondades. Egle Masingu sõnul jõudsid nende komisjoni liikmed järeldusele, et maal töötavatele õpetajatele tuleks maksta senisest kõrgemat palka. Kervin Kulli sõnul tutvusid nad ka koolide edetabeliga ja tõdesid, et maapiirkondade koolid jäävad edukuselt linnakoolidele alla. Samuti tuleks selle komisjoni liikmete hinnangul tõsta maapiirkondades elavatele abi vajavatele inimestele toetust. Regionaalkomisjoni liikmed avaldasid ka lootust, et leitakse võimalus kindlustada maale siirduvatele noortele munitsipaalkorterid.
Sandra Pukk kuulus tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, mille ülesanne oli välja selgitada, kuidas tõsta vähemusrahvuste konkurentsivõimet Eestis.
Kuue eri komisjoni resolutsioonidest kaks kiideti mudelparlamendi poolt heaks. Üks heakskiidetutest oli regionaalprobleemidega tegelenud komisjoni eelnõu ning teine energeetika-alane. Esitati ka vastuargumente ja küsimusi. Kervin Kulli sõnul esines nende komisjoni koostatud eelnõu peale vastulausega üks tüdruk, ent Kervini hinnangul ei olnud see kõne piisavalt veenev ja parlamendi liikmeid ümber veenda ei suutnud.
Muukeelsed noored vajavad rohkem tähelepanu
Parlamendi töö toimus kindlate reeglite järgi ja komisjonide esindajatele jagati välja märguandelehed, mis kandsid Euroopa Liidu liikmesriikide nimetusi.
“Niisugused märguandelehed viitasid sellele, et tegemist on ju mudel-europarlamendiga,” lausus Kevin.
Sandra Puki sõnul nende komisjoni koostatud eelnõu, kus nad kutsusid Eesti riiki üles toetama täiskasvanud vähemusrahvuste esindajate eesti keele õpet selleks volitatud õppeasutustes, heakskiitu ei pälvinud. Komisjoni liikmete hinnangul tuleks propageerida eesti keele õpet muukeelsetele alates lasteaiast. Eesti õppekeelega koolides soovitati selleks luua abiõppeprogramm muukeelsetele õpilastele. “Minu mäletamist mööda saime me oma resolutsioonile 43 poolthäält. Ju me siis ei suutnud oma ettepanekuid piisavalt hästi kaitsta,” tõdes Sandra. Ent samas on Sandra Pukk seda meelt, et keeleõppele muukeelse elanikkonna hulgas tuleks senisest hoopis suuremat tähelepanu pöörata. “Mida paremini eesti keelt mitteoskavad inimesed riigikeele selgeks saavad, seda suurem on nende konkurentsivõime tööturul,” toonitas Sandra.
Lisaks regionaalkomisjonile ja integratsiooniga tegelevale komisjonile oli mudelparlamendis esindatud veel hariduskomisjon, mis vaagis noorteorganisatsioonide võimekuse suurendamist Euroopa Liidus. Väliskomisjon otsis võimalusi, kuidas suurendada Euroopa Liidu mõju globaalses poliitikas. Põhiseaduskomisjon arutles selle üle, kuidas tõsta valimisaktiivsust Europarlamendi valimistel. Tööstus-, teadusuuringute- ja energeetikakomisjoni liikmed otsisid võimalusi, kuidas tarbida vastutustundlikult ja loodussõbralikult.
Kervin Kulli sõnul seadsid väliskomisjoni usaldusväärsuse kahtluse alla mõned komisjoni liikmete valesid fakte sisaldanud mõtted.
Päevad olid töised, kuid ei väsitanud
30. jaanuaril esinesid noorte mudelparlamendi liikmete ees tuntud Eesti poliitikud, teiste seas Tunne Kelam ja Jaanus Marrandi. Kervin Kulli sõnul vahetasid noored praeguste poliitikutega mõtteid selle üle, kuidas tagada maal elavatele noortele parem ligipääs kvaliteetsele haridusele ja mida teha selleks, et noored pärast eriala omandamist maale tagasi tahaksid minna.
Komisjonides kolme päeva vältel tehtud eeltööle järgnes parlamendi istung 1. veebruaril Toompeal Riigikogu istungitesaalis. Nii Egle Masingu, Sandra Puki kui Kervin Kulli sõnul oli päevakava tihe ja tegevust jagus kella üheksast hommikul kuni kella üheksani õhtul, ent tüdimust ei tekkinud. Pigem tegi Kervini sõnul talle muret vahepeal soiku jäänud koolitöö. Egle Masing ja Kervin Kull kinnitasid, et oleksid ka edaspidises elus hea meelega valmis poliitikas osalema. Sandra Pukk tunnistas, et temal sellist soovi pole.
TOOMAS REINPÕLD
