„Lugesime Vooremaa lehest, et meie kliendid on ohtlikud ja häirivad,“ ütles MTÜ Pajusi Valla Abikeskuse juhatuse liige Leegi Saarnik. „Samas pole meie kui asutuse poole keegi oma muredega pöördunud,“ oli ta nõutu.
Põltsamaa vallas Aidus erihoolekande ja eluasemeteenust pakkuv abikeskus on seal tegutsenud juba ligi kakskümmend aastat, pakkudes peavarju inimestele, kes iseseisvalt päris hästi toime ei tule.
„Tunnen, et see puudutas meie elanikke. Nad on erivajadusega inimesed ja elanikkonna haavatavam osa,“ ei pea Saarnik halvustavat suhtumist oma hoolealustesse õigeks.
Ka Aidu lasteaed-algkooli direktor Kaare Põder on samal arvamusel. „Nad on meie koolimaja ja lasteaia kõrval tegutsenud niikaua, kui olen siin töötanud. Mulle nad muret ei tee, on rahulikud, vaiksed ja omaette,“ ütles Põder.
Tõenäoliselt on lapsevanemate hirmu aluseks paari kuu eest toimunud vahejuhtum, kus lasteaia territooriumile sattus inimene, kes poleks pidanud seal olema.
„Ta oli meie klient neli aastat tagasi,“ ütles Saarnik. „Nüüd on ta juba ammu Tartu linna elanik ja meil pole mingit võimalust tema eest vastutada,“ lisas ta.
Toonane lugu lõppes, nagu seesugune lugu lõppema pidi. „Olen veendunud, et enam ta meile külla ei tule,“ ütles ka koolidirektor.
Paarikümne aasta eest Kari Juhani Hätöneni loodud abikeskusel on 20 hoolealust ja viis pühendunud töötajat.
„Ühes majas on toetatud elamise teenus, seal on ka kerge psüühikahäire ja vaimupuudega inimesi. Teises majas elavad need, kel pole olnud kusagil elada, kellel on olnud probleeme sõltuvuse või millegi muuga ning on seeläbi kaotanud kodu. Valla sotsiaaltöötajad on nad siia suunanud ja siin nad elavad ja toimetavad. See on nn eluasemeteenus,“ rääkis Saarnik.
„Meie inimesed saavad väikese toega ise hakkama. Ja nooremal inimesel on siit võimalik aktiivsesse ellu tagasi pöörduda. Kasvõi sotsiaalpinnale ja seda on ka juhtunud. Paljudel ei olegi omakseid. Siin on väike kasvumaja, mehed praegu lõhuvad-saevad puid, ise kütame maja.
Kulud on kaetud, sest kõigil meie elanikel on kas töövõimetus- või vanaduspension ja puudujääva osa maksab vald. Kõik saavad kolm korda päevas toitu, on saun ja pesemisvõimalus. Taskuraha, see 15 protsenti, mis on seadusega ette nähtud, jääb neile ikka kätte, enamasti suitsu ja kohvirahaks,“ selgitas abikeskuse perenaine.
„Alles mullu tegime raamatukogus nende loomingu näituse. Meil on siin inimesi, kes maalivad, teevad käsitööd või meisterdavad. Külaselts võttis selle väga hästi vastu,“ ütles Saarnik. Ka praeguses eriolukorras tulevad abikeskuse hoolealused ilusti toime.
ANDRA KIRNA
