Lugedes 2. veebruari Vooremaast uudislugu valla eelarve vastuvõtmise kohta ja selles sisalduvaid eelistusi, tekkis tahtmine valla elaniku ja maksumaksjana selles asjas sõna sekka öelda, kuigi võimalus näpuga näidata ja ?Kus sa enne olid? sajatada on alati olemas. Aga nagu öeldakse, parem hilja kui üldse mitte!
Kõigepealt asukohast
Minu jaoks ei ole vallamaja ehitamine lihtsalt üks rida eelarves. Vallamaja on ajalooliselt olnud kogukonnale iseolemise ja isetegemise sümboliks, selle ehitamises on rahvas kaasa löönud eesmärgiga ehitada maksudest kogutud rahaga hoone, kus kohaliku elu küsimusi arutada ja nende korraldamiseks olulised otsused langetada. Ja kus vallaelanike poolt makstud ametnikud saaksid neile usaldatud ülesandeid võimalikult hästi täita.
Seepärast on vallamaja asukoht enamasti ikka väärikas olnud, koondades enda lähedusse ka teised inimesele hädavajalikud asutused, olgu selleks siis kirik ja kõrts või arstipunkt, apteek, raamatukogu ja kauplus, bussipeatusest rääkimata.
Praegune olukord Palamusel on kahjuks teistsugune ja uue vallamaja plaanitav asukoht süvendab seda veelgi: vallamaja ühes aleviku servas, teised asutused enamikus teises. Väärikast asukohast ja oma võimaliku arhitektuurse lahendusega valla keskusele ilme andmisest rääkimata.
Vallavalitsus pigem nagu häbeneks oma olemasolu, kolides rahvast võimalikult kaugele, kuid samas enesele mugavalt looduslikult kauni vaatega asukohta. Ma ei saa aru, miks ei kaalutud teisi võimalikke variante vallamaja asukohana? Minu jaoks on selgelt parim koht selleks endise kauplus-söökla laiendus juurdeehitise näol. Või veel parem: saavutada omanikuga kokkulepe endiste sööklaruumide omandamiseks, need ümber ehitada ja leida samas ruumi nii postkontorile kui arstipunktile, võib-olla jääks ruumi veel mõnele hädavajalikule teenusele. Samuti võiks omanikuga läbi rääkida endise haiglahoone kinnistu tagasiostmise osas, minu meelest on ka see igati sobilik uue avalikus kasutuses oleva hoone asupaigana.
Nüüd meie võimalustest
Eelarves on ära toodud mitmed vajadused investeeringuteks, millega on raske mitte nõustuda. Samas jagub raha näpuotsaga nii lasteaiale kui koolile, muust rääkimata. Gaasitrasside ehitus on valla võlakoormuse tõstnud kriitiliseks, samas ootab lähiajal soojuse hüppeline hinnatõus, mille üheks põhjuseks ajast ja arust trassid.
Suurem osa alevikust on ilma kvaliteetse vee ja kanalisatsioonita, kohalikud teed on hooldamata ja auklikud, Luual ootab elamumajandus ümberkorraldamist. Gümnaasiumihoone vajab nüüdisajastamist ja tõenäoliselt ka laiendust, lasteaedasid on lapitud jaokaupa, siis, kui raha üle jääb. Tegemist on tõenäoliselt rohkem, kui hetkega meelde tuleb. Kas valla olulisim investeering peab sellises olukorras olema vallamaja? Ja seda järjekordse laenu hinnaga? Kuidas tunneb käputäis vallaametnikke end uues ja uhkes hoones, kui palju eespool öeldust on jätkuvalt lahendamata? Äkki mõtleme veel? Tõenäoliselt on vallavalitsus teinud juba hulga kulutusi, mida tagasi pöörata enam ei õnnestu. Võib-olla oleks rumalast olukorrast väljapääsuks, kui veel valmiv projekt kohendada ümber kaasaegseks lasteaiaks ja vallavalitsus võiks kolida lasteaiast vabanevatesse ruumidesse. Riigi käest vallamaja ehitamiseks raha küsida on naeruväärne, lasteaia ehitamiseks on see võimalik.
Palamuse ajalooline vallamaja on hävinud, vallavalitsus on asunud ajutistel pindadel ja tänasest sobilikemate ruumide otsimine on põhjendatud. Ma ei ole nõus, et seda tehakse iga hinna eest ja ükskõik kuhu, valla arengule laiemalt mõtlemata.
MEELIS PAAVEL,
Palamuse vallakodanik, sotsiaaldemokraat
