Helgi Vaga, vilistlane aastast 1962, praegune matemaatika- ja keemiaõpetaja:
“Õppisin Pala koolis viiendast kaheksanda klassini. Meie klass moodustati Nõva, Punikvere ja Assikvere algkooli õpilastest. Suurem jagu lapsi elas veel siis internaadis ja ühine internaadielu moodustas ka suure osa koolielust. Direktor Aino Lind õpetas meile anatoomiat. Ta oli range ja õiglane koolijuht, kes väga kooli huvide eest seisis. Õpilased suhtusid temasse austuse ja lugupidamisega.
Koloriitse tegelasena on meelde jäänud internaadikasvataja, Venemaal sündinud eestlane Valter Hergmann, kes paistis silma väga värvika isiksusena ja omamoodi ka vene hingega. Hergmann nõudis, et õpilased peaksid iga päev vähemalt kaks tundi õues olema. Mõni, kes ei viitsinud välja minna, peitis ennast voodi alla. Kasvataja leidis aga sellised lapsed üles ja karistuseks oli kaks tundi seismist direktori kabinetis. See oli mõistagi hullem variant. Kasvataja Hergmanni ergutusel käsime enndast ka lumes karastamas.
Lisaks õpilastele elas internaadis ka õpetaja Enn Jurak, kes andis meie füüsikat, matemaatikat, kehalist kasvatust ja oli viiendas klassis pool aastat ka klassijuhataja.
Matemaatika ja kehalise kasvatuse tunde andsin Palal juba siis, kui töötasin lasteaia juhatajana. Päriselt sai minust koolmeister 1987. aastal. Esimene klass, mille klassijuhatajaks ma olin, jäi seetõttu meelde, et seal õppis kaks tüdrukut ja kaksteist poissi. Need olid hästi vahvad poisid.”
Silvia Huononen, vanaduspuhkusel algklassiõpetaja:
“Tulin Pala Kooli õpetajaks 1968. aastal, niisiis nelikümmend aastat tagasi. Enne seda olin 18 aastat Assikvere algkooli juhataja, mis õpilaste vähesuse tõttu suleti. Tollane direktor Aino Lind oli korraarmastaja ja pani rõhku ka sellele, et kooli ümbrus kaunis välja näeks. Pala koolis tekkis kohe kodune ja üksmeelse pere tunne. Haridusest on aga Palal alati lugu peetud. Minu noorema poja Väinoga õppis samas klassis tänane Maalehe ajakirjanik Rein Raudvere. Minu õpilane oli ka praegune riigiprokurör Norman Aas, kes on jäänud meelde väga korrektse poisina ning paistis silma ka spordis. Loodan vilistlaste kokkutulekul paljude kunagiste õpilastega kohtuda.”
91-aastane Arnold Nõmm, vilistlane aastast 1931:</span>
“Mina hakkasin 1929. aastal õppima Pala kooli viiendas klassis. Hiljuti valminud kahekorruseline koolimaja meeldis väga ja tore, et iga klass omaette klassiruumi sai. Meie koolis töötas neli õpetajat, kellest kolm olid noored ning hiljuti lõpetanud Õpetajate Seminari. Haruldane pedagoog direktor Osvald Roots õpetas ise matemaatikat, Hugo Piibar eesti keelt ja kodulugu, Aleksander Koch, eestindatud nimega Koskela aga maateadust. Tema polnud aga õpetajaametis kuigi kaua, sest läks peagi Tartu Ülikooli arstiteadust õppima.
Kuulasime õpetajaid ikka hoolega, sest tundsime tõsist huvi uute teadmiste vastu. Meie klassi õpilased said omavahel hästi läbi, tülisid ma nende vahel küll ei mäleta. Võib-olla tulen 21. juunil ka vilistlaste kokkutulekule, kaheksakümneaastast koolimaja vaatama.”
Etna Audru, vilistlane aastast 1966, praegu Tallinna Tehnikaülikooli eelõppe osakonna juhataja:
“1928. aastal ehitatud vana koolimaja mõjus tegelikult ilusa ja uuena. Pala koolis sai hariduse ka mu isa Arnold Nõmm. Tean, et see maja on tänaseni kena ja korras ja õpilased oskavad seda hoida. “
Muusikaõpetaja Katrin Puusepp:
“Ma töötan Pala koolis kaheteistkümendat aastat. Meie koolimaja vanem osa on väga mõnus ja hubane, siin on tunda möödaniku hõngu. Omamoodi koduse tunde loob ka põrandate kohatine kriuksumine. Steriilsust, mida toob kaasa “eurovärk”, siin tunda pole. Kui ma Pala koolis õpetama hakkasin, siis eraldi muusikaklassi polnudki. Nüüd on koolimaja uues tiivas muusikaõpetamiseks eraldi klassiruum. Koolimaja vanem ja uus osa sobivad minu arvates omavahel üsnagi hästi kokku.”
Omaaegne direktor Laine Raja:
“Varasest lapsepõlvest on mul Pala koolimajast ka nukravõitu mälestused. Teise maailma sõja ajal oli koolimaja sein auklik. Isa ütles, et need on kuuliaugud.
Ise õppisn ma Ranna koolis. Suhtlesime väga tihti ka Pala kooli lastega. Meeles on ühised spordivõistlused ja kodukandi koolide laulupäev. Kui Pala kooli direktor olin, nõustusid kolhoos ja külanõukogu ehitama uue koolimaja. Senine kool jäänuks siis majandi kontoriks. Ma polnud sellega nõus. Mõtlesin, et milleks meil seda kivilobudikku vaja on. Leidsin, et las olla parem vana koolimaja, mida võimalik vajaduse korral uuendada.”
Tänane direktor Malle Weinrauch:
“Minust sai Pala kooli õpetaja tänu abikaasa Jozsefile, kes siia kolhoosi loomaarstiks suunati. Koolimaja jättis kohe koduse ja hästi sõbraliku mulje. Meie koolis on mõnus olla nii õpetajatel kui ka õpilastel. See tõestab, et inimesed, kes oli 80 aastat tagasi Pala kooli ehitamisega seotud, oskasid mõelda mitte ainult lähemale ajale, vaid ka tulevikule.”
