On südantsoojendav, et sel aastal on asjad toredalt paigas. Laiusel sündinud Jaan Poska oleks ise kindlasti rõõmustanud, sest kiigata korraks oma sünnikodu oleks olnud temagi soov, ja mis sünnipäev see ilma Laiuse naiste sünnipäevakoogita siis on. Laiuse naised oskavad eriliselt maitsvat kooki teha. Seega jääb see Jaan Poska veidi ümaram sünniaastapäev kindlasti meelde. On teada, et Jaan Poskat meenutatakse veebruari alguses mujalgi Eestis: Tartus korraldatakse seminar ja Tallinnas Poska majas peaks esietenduma teatritükk tema elust.
Poska pere Laiuse aja lugu vajaks uurimist
Kuid meie suurmeeste sünniaastapäevad on kindlasti aeg, kui mõeldakse veidi laiemalt Eesti arengutele. Jõgevamaa inimesed saavad Laiuse kanti külastades alati endale meenutada, et eriti väikses riigis on iga inimese panus oma riigi asjade parandamisse eluliselt oluline. Veidi vana ja kulunud tõdemus, et meie oma riik on meie endi kätes, vajab vahepeal ikka meeldetuletamist.
Tuletagem siis seoses Jaan Poska sünniaastapäevaga seda endale meelde, kuid püüdkem meenutada ka neid, kellele Jaan Poska ise oma sünnipäevadel mõelda oleks võinud. Aastal 2011 oleme uuemate uurimuste kaudu saanud pisut targemaks, kuid veidi vaevab minu südant, et Jaan Poska pere Laiuse aja lugu vajaks selle ajaloolise pildi värvikamal kujul esitamiseks veel tänagi suurema rühma ajaloolaste poolt sügavamat uurimist.
Meie ajaloolased kirjutavad suuremaid-laiemaid projekte, aga vajaksime 19. sajandi teise poolel Laiusel elanud rahvast üht põnevalt kirja pandud lugu. Kuid sünnipäevade puhul on tavaks meenutada ka sünnipäevalapsele olulisi inimesi. Jaan Poska puhul tasuks meenutada kindlasti nii tema isa, isapoolset vanaisa kui loomulikult ema.
Jaani lapsepõlv möödus Laiusel
Tänu Fred Pussile teame, et Jaan Poska isapoolsete esivanemate kohta on esimesed andmed Põhjasõja järgsest ajast Paistu kihelkonnast Anikatsi külast. Väga oluliseks kohaks Poskade meesliini jaoks on aga Laiuse kõrval ka Tuhalaane. Jaan Poska isaisa ei saanud usuvahetuse järel loodetud maad, aga sai õiguse panna poeg Jaan Tuhalaane õigeusukiriku juures asuvasse kooli.
Poska isast teame, et kui Paistu pastor oli 1846. aastal hinnanud tema lugemisoskuse küllalt heaks, siis kindlasti tema maailm muutus, kui avanes võimalus õppida 1847-1853 Riia vaimulikus koolis (papikoolis). Ajaloolane Adu Raudsepp on väitnud, et Poska seenior oli Riia vaimulikus seminaris (1846-1918) esimese kaheteistkümne eesti õpilase seas ja isa eeskujul tulid kooli hiljem tema viis poega — Mihhail, Jaan, Nikolai, Paul ja Aleksander. Seejärel asus ta köster-kooliõpetajaks Torisse ja sealt tuli koos perega juba 1864.aastal Laiusele.
1859-1864 oli Jaan Poska isa ka Priipalu koguduse köster. Asta Leiten on kirja pannud Jaan Poska isa, köster-kooliõpetaja Jaan Poska Laiusel veedetud aja, mis mahtus aastatesse 1864-1882. Jaan Poska (1864-1920) lahkus isa surma järel koos ema ja õdede-vendadega Laiuselt Tartusse. Kuid tuleb rõhutada, et Jaan Poska oli Laiuselt lahkudes juba suur poiss, 16-aastane, seega saame öelda, et tema lapsepõlv möödus just siin. Kuigi Eesti on usuliselt tolerantne või isegi usuleige maa, on meie ajaloo kirjutajad seda vaadanud enam luterlase silmade läbi. Jaan Poska pere loo paremaks mõistmiseks tuleks samuti mäletada, et tema isa, kes pärines Karksi kandi talupojaperest, oli luterlusest vene õigeusku üle tulnu esimene järglane. Laiuse köster-kooliõpetaja Jaan Poska jäi oma peres ainukeseks, kes Laiusel vene õigeusukalmistule maeti. Saatus soovis nii, et Laiuse rahulast ei saanud suure Poska pere üldist rahulat.
Isapoolne suguvõsa pärit Tuhalaanest
Mõeldes Jaan Poska isapoolsele liinile, tasuks Jõgeva rahval mõelda näiteks ka Tuhalaane õigeusukiriku taastamisele kui mitte kirikuks, siis kultuurikeskuseks. Täna küllalt armetus seisus pühakoda on Tuhalaanes mäe otsas seisnud juba 1872. aastast. Paraku on Tuhalaane kohalike meeste ja naiste rolli Eesti riikluse loomisel laiemale üldsusele tänaseni vähe teadvustanud. Ometi oli sel paigal tähtis koht.
Tuhalaanega on seotud veel kolonel Victor Mutt ja välisminister ning riigivanem Ants Piip, viimased kaks olid seal sündinud ja ka koguduse liikmed.
Madalast seisusest tõusnute kohta on ajalooallikad säilitanud sageli häbematult vähe. Jaan Poska vanaisast on need kaks seika, mis ei jätnud mõjutamata ka Tartu rahu sõlmijat. Jaan Poska vanaisa oli autoriteetne mees, sest valiti vallakohtunikuks, kuid ajaloosse on raiutud ka tema nõrkus alkoholi vastu. Viimane olnud isegi sedavõrd suur, et saanud kohtunikuameti pidamisel saatuslikuks.
Jaan Poska ema Anna Tikkeri lugu vajab veel kindlasti põhjalikumat uurimist. Anna Tikker, sünnilt eestlane, oli kaotanud varases nooruses vanemad ja kasvas üles Ilmjärve õigeusupastori Aleksander Poletajevi peres. See õigeusklik haridushuviline pere mõjutas Poskasid tugevalt hiljemgi. Tasub meenutada, et Anna kasuvend Nikolai Poletajev, kes oli kõigi Poska Laiusel sündinud laste ristiisaks, jõudis saada Riia Vaimuliku Seminari professoriks. Jaan Poska ema kasvas üles aga samas kodus ja samade mõjutustega nagu tema kuulsaks saanud kasuvend. Seega oli Jaan Poska emal oma lastele anda suuremat vaimset tuge, kui ehk tema päritolu järgi oleks võinud arvata. Eriti oli see oluline ajal, kui Jaan pidi elus juba ilma isata hakkama saama.
Vaja üht kindlat traditsiooni
Laiusel võiks olla üks ilus traditsioon. Jaan Poska sünnipäeval võiks tema sünnikodus kaminas tule süüdata. Üks Jaan Poska lapselapselastest, Raoul Grünthal, on taastanud Muhus Siniste külas oma vanaisa, riigikohtunik Timotheus Grünthali kodu.
Jaan Poska tütar Vera oli oma lapselapsele enne surma südamele pannud, et see edukas ja andekas mees teeks elus midagi Eesti heaks.
Eesti taasiseseisvumist ei jõudnud V. Poska-Grünthal ära oodata (suri 1986), kuid R. Grünthali isa Timotheus Grünthal juunior jõudis oma esiisade koju, kust ta oli pidanud lahkuma 14-aastaselt. Istudes läidetud tule ees, olevat ta noorematele öelnud: “Lähemal paradiisile pole võimalik olla…” Kui midagi taolisest teadmisest meil põlvest põlve edasi kantakse, siis oleme ikka üks kultuurrahvas küll.
i
PEETER JÄRVELAID
