Mõtleme veel: Virtusest, jäähallist ja spordiharrastusest Jõgeva linnas

Üleilmsest majandussurutisest pole puutumata jäänud ka spordivaldkond. Praeguse madalseisu taustal tahaks tegevtreenerina ja kehalise kasvatuse õpetajana arutleda sportimisvõimaluste ja sporditingimuste üle Jõgeva linnas.

Jõgeva linna elanikkond on heade aegadega võrreldes kahanenud. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga on siin 5870 elanikku. Sellise inimeste arvu juures võiks öelda, et linna varustatus spordibaasidega on hea: uus täismõõtmetega staadion, spordihoone Virtus, koolide võimlad.

Virtus on ehitatud valesse kohta

Kuid kui nüüd vaadata Virtuse asukohta, siis ilmselt arvestati selle rajamisel  rohkem endise KEK i elamukvartali lähedusega kui linna koolide huvidega. Nii ongi tekkinud olukord, kus spordihoone seisab poole päevani praktiliselt kasutamata. Mõlemast koolist jääb see piisavalt kaugele, kui õpilased sinna kehalise kasvatuse tundi läheksid, saaks häiritud kogu koolipäeva rütm. Koolides on küll varem  rakendanud  paaristunde, et Virtusesse jõuaks, kuid erinevatel põhjustel on sellest loobutud (inventari puudumine, paaristundide ebapraktilisus, õpilaste liikumine spordihoone ja koolide vahel võtab palju aega).

Nüüd on päevakorda kerkinud jäähalli rajamine Jõgevale. Õnneks on majandussurutis sellele ideele piduri pannud. Praeguses olukorras tuleks väga kaaluda, kas, kuhu ja millisel kujul jäähall ehitada.

Nagu sai eelpool väidetud, on Virtus ehitatud valesse kohta. Nüüd ei tohi sama viga teha jäähalliga. Lõppenud talv kinkis meile suurepärase võimaluse rajada koolide juurde liuväli. Selle vajalikkust tõestas kasutajate arv. Päeval tundide ajal oli jääväljak pidevalt lapsi täis. Keskmiselt kuni 30 uisutajat tunnis, aeg-ajalt ka rohkem.

Ka pärast tunde oli palju jäärõõmude nautijaid.

Kahjuks häirisid liuvälja kasutamist mõnikord lumesadu või sula. Selle probleemi saaks aga lihtsalt lahendada. Soomes on mitmel pool niinimetatud külmad jäähallid. Jää rajatakse talviste külmakraadidega nagu meilgi praegu, katus selle kohal kaitseb lume eest, kevadel aga päikese eest.

Inimene eelistab sportimist väliväljakutel ja  vabas looduses.  Miks mitte rakendada sellist varianti ka Jõgeval. Kui on vajadus ja tahtmine, võib ju kasutada ka külmutusseadmeid, nagu Tallinnas on juba mitu aastat tehtud. Igal juhul on see märksa odavam variant kui uue ja kalli jäähalli rajamine kuskile Virtuse taha. Enamik Jõgeva taolisi linnu on rajanud oma uued spordihooned koolide vahetusse lähedusse ( Põlva, Võru, Viljandi, Kunda jt.). Miks tahab Jõgeva käituda kilplase kombel ja viia kavandatav jäähall jällegi koolidest eemale? Tartu Lõunakeskuse tõmbejõuks on kaubanduskeskus ja seal asuv jääväljak. Jõgeva mõistes on aga Virtuski juba ääreala.

Millegipärast arvavad Jõgeva linnaisad, et koolide spordiõpetajad on mugavad ja ei viitsi sinna tundidesse käia. Kuid kui süüvida näiteks kehalise kasvatuse ainekavasse, siis talispordil on üldises ainekavas suhteliselt väike osa. Ja loota, et lapsed hakkavad  uisutamas käima alates septembrist kuni juunini, on üsna sinisilmne.

Hiljuti kohtus Jõgeva linna spordikomisjon EOK presidendi hr Mart Siimaniga. Tema toodud faktid olid üsna ilmekad.  Soomes kasutab jäähalli teenuseid ainult üks protsent rahvastikust, ujulates käib vaid kolm protsenti soomlastest. Enamik eelistab sportimist väliväljakutel ja looduses.  Võrrelge nüüd Eesti elanike arvu ja tehke omad järeldused.

Lõpetuseks lugege läbi Postimehes ilmunud lugu Tallinna Premia jäähalli probleemidest ja muredest. Kui juba Tallinn ei suuda jäähalle ülal pidada, siis mida suudab alla kuue tuhande elanikuga väikelinn? Loota, et kohe hakkavad Jõgevale tormi jooksma maakonna valdade elanikud ja hokihuvilised üle Eesti, on naiivne. Jäähokiliidu ametnike Priit Vilba ja Riho Sooniku ulmelised avaldused ja toetuse lubamine on pelgalt sõnad. Kes vähegi spordielu jälgib, teab, mida see tandem Eesti korvpallis korda saatis. Igal juhul korvpalliringkonnad, kuuldes Vilba-Sooniku nime, muigavad põlglikult.

Spordimehena toetan ma kahe käega spordiobjektide rajamist linna, kuid kas poleks mõttekas enne uute alustamist pooleliolevad lõpuni ehitada?  

iii

VIKTOR NÕMM, Jõgeva Gümnaasiumi spordiõpetaja

blog comments powered by Disqus