Möödunud pühadele tagasi vaadates Kasahastanist

Kui me armastame rääkida, kui globaalne on tänane maailm, siis ega me väga ei mõtle sellele, mida me selle maailmaküla propageerimisega ikkagi tegelikult mõtleme.


Meie meedias oli aastavahetusel mitmeid programme, millel nimeks Jõuluks koju. Kus välismaal elavate eestlastega, kes just Jõuluks koju käima tulnud, räägitakse lugusid maadest, kus nad pikemalt väljaspool Eestit elavad ja ohatakse koos, kui ilus ning tore on kodus olla.

Kuid teine asi on siis, kui tabad end järsku mõttelt, et seekord ma ei saagi Jõuluks koju, sest olen tööl maal, kus seda läänemaailma püha pole. Nii juhtus ka minuga, sest Kasahstan on maa, mille Läänepoolne piir Uurali jõe joonel arvatakse veel Euroopasse kuuluvaks, aga riik tervikuna määratleb end siiski Aasia riigina.

Pühadel kehtib matemaatiline loogika

Kasahstani puhul on põhiseaduse järgi tegemist ilmaliku riigiga, kuid tasub lisada, et enamus elanikest määratleb end moslemitena. See moslemiteks olemine on kõrvaltvaatajale suhteliselt leebes vormis. Aga mis puudutab pühasid ja toitumist, siis siin on tegemist ikkagi moslemi kombeid austava maaga. Olen siin Kasahstanis korduvalt rääkinud nii kohalike kui ka siin riigis juba pikka aega töötavate Zürichi ülikooli etnoloogidega. Ja uurinud just siinsete rahvaste kommete stabiliseerumist peale aastat 1991.

Me tahame vahel endale liialt lihtsustavalt ette kujutada, et NSV Liidus valitses vaid ühtne ateism ja mitte kuskil polnud usul erilist kohta ja kui oli, siis vaid vanema elanikkonna seas, kellega võim ei tahtnud tegelda. Kasahstanis saab aru, et vähemalt Kesk-Aasia avarustel oli ka pärast 1953. aastat vahel kõike muud teha kui stepis laiali asuvaid kasahhe ideoloogiliselt kasvatada.

Kasahhid ja eriti auulides, elasid paljus suhteliselt oma esivanemate kommete järgi. Tõsi, neil polnud midagi vastu nõukogude pühade (sageli olid need ka läänemaailma üldtunnustatud pühad) tähistamisele, kui riik andis neile vabu päevi ja andis põhjuse pidu pidada.

Tuletan meelde oma tööõiguse õppejõu Johannes Mälli sõnu, et riikides pole pühad kaugeltki seotud mingit eriliste põhjustega, vaid siin on olemas ka teatud matemaatiline loogika. Nii et igal kuul võiks olla mingi kindel arv pidupäevi, nii et neid tööpäevi ka ikkagi alles jääks.

Kasahstanis algavad riigipühad detsembris kohe esimese kuupäevaga ja seda püha nimetatakse riigi esimese presidendi päevaks. Praegu on see siis ametis oleva presidendi päev, sest kasahhidel seni olnudki vaid üks president.

Pühad saadakse alati kätte

  1. detsember oli Kasahstanis iseseisvuspäev, mis möödunud aastal andis rahvale isegi kolm vaba päeva. Kasahstanis on pidupäevadega reegel, et rahvas peab saama alati kätte väljateenitud laupäevad ja pühapäevad ning seega neil pole juttu, et riigipüha langeb nädalavahetusele, sest sel juhul lisatakse juurde riigipüha päev peale nädalavahetust.

Kasahhid on oma elukorralduselt küll moslemid, aga detsembris tähistatakse siis vana kombe järgi vana aasta lõppu ja uue algust. Kaubandus on Kasahstanis kommertslikult selle USA jõulude ja uue aasta ootuse üle võtnud, kuigi sisu siin nii väga pole. Pigem on see harjumus, et kui pidu saab pidada, siis tuleb seda pidada. Nii ongi mõned moslemid mulle siin avameelse jutu sees maininud, et nemad ei saa aru, miks peavad kasahhid nii palju pidama pühasid, mis ei kuulu nende kultuuri. Kaupmehed kurdavad, et kasahhid pingutavad aasta lõpuks kinkide tegemisega nii palju, et võtavad selleks isegi laenu.

Kui vaadata Kasahstani kalendrit, siis tegelikult neil on jõulud lausa riigipüha, kuid see on kalendris 7. jaanuaril. Seega on jõulud kalendris ajal, kui seda tähistavad meie õigeusklikudki. Minult on küsitud, miks Kasahstanis on tunnistatud riigipühana jõulud, aga pole riigipüha vääriliseks peetud lihavõtteid, mis õigeusklike jaoks on suuremgi püha kui jõulud.

Arvan, et esiteks on see poliitiline otsus, sest Kasahstanis sooviti anda üks püha aastas ka riigi alal elavatele õigeusklikele. Aga aprillikuu on sedavõrd üle koormatud moslemite jaoks olulistest pühadest, et kristlike pühade lisamine enam sinna polnud võimalik, kuna tööpäevade arv oleks juba liialt väikeseks kuivanud.

Kuigi uus aasta tuli kasahhidele kalendri järgi küll samuti 31. detsembri südaööl, siis moslemitena ja suure stepi traditsioonide järgijana ootavad nad hoopis 21. märtsi, mis koos kevade algusega tähendab ikkagi uue aasta algust.

PEETER JÄRVELAID,õigusajaloolane

blog comments powered by Disqus