Kõigepealt tuleb tänada Mustvee valla toredad ja tegusaid inimesi, kes vallas on juured leidnud, valla elu oma olemusega rikastavad ja edendavad.
Mustvee vald on aasta toiminud ühisvallana. Ühinenud vallad, nüüdsed teenuskeskused, päris ühtse vallana ennast ei tunneta ning teenuskeskuste tegevusaktiivsus ja võimekus on jätkuvalt sisult pigem lahknev. Ühest küljest on see loomulik, kuid teisest küljest on vaja ühtsemalt mõtlema hakata, et ca kolme aasta pärast võiks rääkida sisuliselt ühtsest Mustvee vallast.
Ühinemise ja koostegutsemise aluseks on ühinemisleping, mille kehtivus on kuni praeguse volikogu esimese valitsemisaja lõpuni. Möödunud aasta kevadel ja suvel ühiselt koostatud ja volikogus heakskiidetud arengukava ei haaku ühinemislepinguga ning koos tervikut ei moodusta.
Kaasatud valla elanikud
Mõlema dokumendi koostamisel ja heakskiitmisel on olnud kaasatud valla elanikud. Paraku on olukord selline, et ühinemisleping ei võimalda uue arengukava järgi koostada eelarvestrateegiat ja eelarvet. Ka selle aasta valla eelarvet koostatakse ühinemislepingus kokkulepitu kohaselt.
Mustvee valla jaoks on eelarvestrateegia arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.
Mustvee vallal on eelmisel aastal vastu võetud arengukava, mille järgi vald 2019. aastal ei juhindu. Lihtsad näited on ühinemislepingus märgituna ebamajanduslik suure investeeringu tegemine Kalevipoja muuseumi renoveerimisse ca 400 000 eurot. Samal ajal teostas vallavalitsus põhjaliku analüüsita, volikogu otsust eirates ja ühinemislepingu vastaselt soojamajanduse korraldamise hanget kolmandatele isikutele, põhjendusega raha puudumises.
Möödunud aasta 28. detsembri volikogu istungil oli Keskerakonna fraktsiooni ettepanek tühistada soojamajanduse hange, kuna tegelikkuses on vastuolud ühinemislepingu ja seaduse sätetega. Nimelt ühinemisel moodustunud valdade tegevuse raamistikuks on lisaks kehtivatele seadustele koostatud ühinemisleping, mis kinnitati kõigi volikogude algatusel ühinenud valdade volikogude otsustega.
Vallavalitsus on eiranud volikogu läinud aasta 24. augustil tehtud otsust ja jätnud vallale soojamajanduse küsimustes põhjaliku analüüsi tegemata.
Mustvee valla ühinemislepingu punktide 7.12 punktis, alapunktides 7.12.1 ja 7.12.3 on ühinenud vallad otsustanud soojamajandus ühisvallas korraldada iseseisvalt. Antud juhul 28. detsembri volikogu istungil jäi 31. oktoobri volikogu otsus jõusse napilt ühe häälega.
Mustvee valla ühinemislepingut sh soojamajanduses saab muuta volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandiku volikogu liikmete häälteenamusega. Arengukava alusel annaks investeeringute mõistlik ümberjagamine võimaluse ära lahendada Saare/Voore ja Mustvee soojamajanduse küsimuse. Avinurme soojamajandus on juba varem hästi korraldatud.
Gümnaasium vajab kaasaegset lähenemist
Olen volikogu liikmena arvamusel kättesaadavate dokumentide alusel (soojamajanduse arengukavad), et Mustvee vald on võimeline ka ise soojamajanduse korraldama. Vajalik on kaasata kaasaegne tehnilise kõrgharidusega inimene töötaja või konsultandina soojamajanduse kaasajastamiseks. Pealegi on iseseisev korraldamine oluline nii tööhõive kui ka elanike soojakulude mõttes.
Tervikuna on vaja lahendada Mustvee valla haridussüsteem, sest ka Mustvee Gümnaasium, valla hariduse alma mater (lad. toitja ema) vajab kaasaegsemat lähenemist, mis on olnud volikogu hariduskomisjonis arutusel. Mustvee vald on võimeline pakkuma kaasaegset gümnaasiumiharidust ja inimesed, kes sellega tegeleda suudavad, on samuti vallas olemas.
Hea uudis on see, et vald on saanud Voore koolijaoks ca 0,9 miljonit eurot riigi vahendeid. Kui see on vallavalitsuse tegevuse tagajärg on kindlasti kiiduväärt tulemus. Samas ei ole veel volikoguni jõudnud plaanid kooli korrastamise kohta, ometi tuleks töödega alustada kohe pärast õppeperioodi lõppu. Halvem on uudis uue aasta alguses, et Voore kooli otsitakse järjekordselt direktorit.
Vallavalitsus ei pea veel kahjuks oluliseks ka ettevõtluse toetamist või soodustamist valla territooriumil. Näiteks Avinurmes ja Lohusuus ollakse ettevõtjatele vastutulelikumad ning soosivamad, Saare piirkonnas ruume justkui on, aga ettevõtluse jaoks ei jätku. Pigem on suund kogukonna elavdamisele, mis ei pruugi kaasa tuua ettevõtluse aktiivsuse tõusu.
Teenuspiirkonnad on jätkuvalt reorganiseerimata ja mingit kava selles osas ei ole vallavalitsus volikogule esitanud. Teenuskeskuste üheks võimalikuks tegutsemisvormiks olekski raamatukogu, teenuskeskuse ja rahvamaja ühitamine koos tehnoloogia võimaluste kasutamisega – vald on elanikule kättesaadav kodust või keskuses sisuliselt „kliki” kaugusel. Personali vajadus kaks-kolm inimest. Kogukondade tegevus ei ole aktiviseerunud, teenuskeskuste partneritena.
Mustvee valla teistes piirkondades on olemas oma suurüritused nagu Avinurme tünnilaat, Kasepää Kalevipoja kala-ja veefestival, Mustvee Linnapäev ja laat, Lohusuu kalurite päev ja laat. Saare on oma ürituseta. Võiks olla OTT-i laat või festival. OTT on hea algatus ja tuleks anda ka suursündmuse mõõt, mis tooks vähemalt kord aastas vähemalt Mustvee valla rahvast rohkem kohale Voore või Saare piirkonda.
Saare teenuspiirkonnas on oluline tegevus koondada Voore kooli renoveerimisele, kohapeal soojamajanduse korraldamisele, ühismajade soojustamisele – nendest tegevustest tõuseb piirkonna elanikele rohkem head kui muuseumist.
URMAS TROSS, volikogu liige
