Jõgevamaa gümnaasiumi hoone on ühtaegu vana ja uus. Selle “kehaks” on 1952. aastal valminud Aia tänava koolimaja, mis on saanud põhjaliku renoveerimise käigus tänapäevase sisu. Õpikeskkond on igati nüüdisaegne ning suur, tõusvate pingiridadega auditoorium, mida tavalistes koolihoonetes ei kohta, toob majja veidi kõrgkooli hõngugi.
Mõned tavalisele koolimajale omased ruumid on riigigümnaasiumi hoones puudu ka, näiteks söökla ja võimla. Sooja lõunat käiakse söömas põhikooli Piiri tänava õppehoones (homsest lisandub ka gümnaasiumi keldrikorruse õdusas kohvikus einestamise võimalus) ning kehalise kasvatuse tunde viiakse läbi õues või spordikeskuses Virtus.
Paljude õpilaste lemmikpaigaks on koolimajas kujunenud õpilasesinduse ruum. Seal saadakse vahetunni ajal sõpradega kokku ning süüakse ära ka kodunt kaasa võetud toit.
“Mulle meeldibki naabermajas söömas käimise asemel toit kodunt kaasa võtta,” ütles 11a klassi õpilane Meeri Rahn. “Õpilasesinduse ruumis on külmkapp, kuhu toit panna, mikrolaineahi, millega see soojaks lasta, ning kann tee- või kohvivee keetmiseks. Selles ruumis tunneme end peaaegu nagu kodus.”
Ahhetamise koht
“Kui minu klassi lapsevanemad kooli vaatamas käisid, siis oligi põhiliseks ahhetamise kohaks õpilasesinduse ruum,” tõdes ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning 12b klassi juhataja Tiit Naarits. “Vanemad imestasid, et noored nii suure “oma toa” on saanud.”
Tiit Naaritsa sõnul võttis uue majaga kohanemine ja harjumine algul päris mitu nädalat aega. Nüüdseks on nii õpetajad kui ka õpilased maja omaks võtnud ning mõned puudusedki on jõudnud ilmsiks tulla.
“Esimese veerandi üheks “tippsündmuseks” oli näiteks septembri keskel toimunud uputus. Ühe ehitusliku vea tõttu said paar klassiruumi veekahjustusi ning vajavad nüüd remonti,” ütles õpetaja Naarits. Uputus lõi koolielu küll hetkeks tavarütmist välja, ent samas oli võib-olla heagi, et selline asi kohe ilmsiks tuli.”
Õpilaste elu teevad koolimajas mugavamaks keldrikorrusel seisvad lukustatavad kapid, kuhu igaüks oma asjad panna võib.
“Tänu kapile pole vaja kõiki kooliasju päeva jooksul kaasas kanda või kõiki õpikuid koju ja tagasi tassida,” ütles 11a klassi õpilane Laura Jõgeda.
Valgustid ja inimesed
Abiturient Laura Pint tõi uue kooli ühe positiivse küljena välja selle hea tehnilise varustatuse. Arvutipark on tasemel ja kasutatavate programmide valik lai.
“Kunstiringis oleme just arvutiga väga põnevaid asju teinud,” kiitis Laura.
Viimase peal tehnika võib aga teatud puhkudel ka närvidele käia. Gümnaasiumihoone valgustid, mis lülituvad sisse ja välja vastavalt sellele, kui palju väljas parasjagu valgust on ning kas inimesed ruumis liiguvad või mitte, on kujunenud suisa omaette teemaks, millest kõneldakse teatava tüdimusnoodiga, aga siiski veel muigelsui.
“Kui päike välja tuleb, kustuvad tuled ära, kui korraks pilve taha kaob, süttivad jälle. Sellised ootamatused segavad veidi keskendumist,” nentis 12b klassi õpilane Kaarel Vandler.
Õpetajad on kogenud ka seda, et kui nad õhtusel pimedal ajal üksi ja üsna liikumatus asendis tööd teevad, võib tuli ootamatult kustuda. Pimedusest pääsemiseks tuleb natuke aega kätega vehkida.
“Valgustid on praegu selgelt intelligentsemad kui inimesed. Oleme võitluses nendega hetkel kaotusseisus,” tegi Tiit Naarits vaimuka resümee.
“Äkki peaks tekitama mooduse, kuidas valgusteid Google’i konto kaudu juhtida? Või peaks leiutama mobiiliäpi, mis probleemi lahendaks?” sekundeeris Alo Savi talle muiates.
“Nojah, küllap see valgustussüsteem ka tulevikus käepärasemaks saab,” arvas Tiit Naarits, sedakorda juba päris tõsiselt.
i
RIINA MÄGI
