Aastal 2026 peaksid plaanide kohaselt algama Adavere ja Põltsamaa neljarealise möödasõidu ehitustööd Tallinna-Tartu maanteel. Juhul, kui maantee hakkab tulevikus Adavere alevikust kaugemalt mööda kulgema, mõjutab see nii kohalikku ettevõtlust, toitlustusasutusi kui ka ühistranspordikorraldust.
Möödasõidu eesmärgiks on ajakulu vähendamine pealinna ja Tartu vahel liiklemisel ning liiklusohutuse suurendamine – maantee juhitakse Puhu ristist ja Adavere alevikust mööda.
Transpordiameti Lõuna osakonna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets selgitas, et vabariigi valitsuse korraldusega kinnitatud riigiteede teehoiukavas aastateks 2021–2030 on Adavere ja Põltsamaa möödasõitude eeldatavaks ehitusajaks märgitud ajavahemik 2026–2029.
„Transpordiameti projekteerimistööde lepingupartneril valmib eelprojekt 2022. aastal. Praegu oleme etapis, kus võrdleme erinevaid eskiisvariante leidmaks sobivaimat lahendust projekteerimistöödega jätkamiseks,” ütles Urmas Mets.
Pargi ja reisi
Kui neljarealine Tallinna-Tartu maantee hakkab tulevikus Adavere asulast ja Puhu ristist mööda kulgema, hakkab see kindlasti mõjutama ka bussiliiklust. Piletikeskkonna Tpilet andmetel väljub näiteks praegu Adavere alevikust iga päev kuus bussi nii Tallinnasse kui ka Tartusse.
Seda, kui sageli hakkab busse Adavere peatusest väljuma siis, kui valmib ümbersõit, ja kus üldse hakkab edaspidi bussipeatus paiknema, ei oska veel keegi täpselt öelda.
„Eelprojektiga püüame leida sobivaimad lahendused bussipeatuste asukohtadele, et võimalikult rahul oleksid nii kaug- kui ka maakonnaliinide reisijad. Ümbersõidud Adaverest ja Põltsamaast mööduvad nendest asulatest uue lahenduse järgi kaugemalt, mis toob vältimatult kaasa muudatusi ühistranspordi korralduses,” märkis Mets.
„Lahendusvariantides lähtume muuhulgas pargi ja reisi võimaluse tagamisest, see tähendab bussipeatuste lähistele rajatakse parklad sõiduautodele ja ka jalgratturitele. See tagab parema võimaluse jõuda soovitud sihtpunkti ka ümberistumisega. Jalakäijatele rajatakse liiklemisvõimalused bussipeatusest peamiste tõmbekeskuste, Adavere ja Põltsamaaga. Arusaadavalt peavad bussipeatuste asukohad olema sobivad ka ühistranspordi korraldamiseks lähtuvalt busside liikumistrajektooridest,” lisas ta.
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne leidis omakorda, et bussiliikluses on viimastel aastatel olnud pöördelise ajad ning kaugliine teenindavad firmad (Lux Express, MK Autobuss, Taisto Liinid) võtavad otsuseid vastu eelkõige lähtuvalt piletitulust. See tähendab, et Adavere elanikel tulevikus bussiühenduste paranemist loota pole. Loota pole sedagi, et kiirbussid hakkaksid möödasõidu valmides Adavere alevikku sisse sõitma.
„Võimalik, et tulevikus kärbitakse liine veelgi, kuna kaugliinidel opereerivad bussiettevõtted riigidotatsioone ei saa. Seetõttu küll loota pole, et bussid hakkaksid tulevikus Põltsamaa linna sisse sõitma. Viimasel ajal on kohalikele elanikele vastu tuldud, kuna Lux Expressi juhtimises on muudatusi olnud – mõned Lux Expressi bussid on hakanud peatust tegema ka Adavere ja Puurmani risti peatustes,” selgitas Lääne.
Adavere elanikele jääb tulevikus üksnes võimalus liikuda kohalike maakonnabussidega näiteks Põltsamaale või Jõgevale, et sealtkaudu teistesse sihtpunktidesse jõuda.
Mõju kogukonnale
Ümbersõidu rajamisel on mõju ka kohalikule kogukonnale – ettevõtlusele, toitlustusasutustele jne. „1 + 1 sõiduradadega maantee ümberehitamine 2 + 2 sõiduradadega maanteeks toob paratamatult kaasa muutusi võrreldes tänase olukorraga ning ei saa eeldada, et see keskkonnale ega sotsiaalmajanduslikele aspektidele mõju ei avalda. Positiivselt poolelt tooks välja näiteks selle, et uued liikumisteed on rohkem läbimõeldud ning pakuvad võimalust ohutumaks liiklemiseks. Kuna läbiv liiklus suunatakse möödasõidule, jääb asulavahelistes lõikudes liiklussagedus madalamaks ning seega suureneb olemasoleval teel liiklusohutus ja väheneb müra sõidutee ääres elavate elanike jaoks. Praeguse tee ääres paiknevate teenindusettevõtete jaoks hakkab liiklusvoog mööduma suurema kiirusega ja kaugemalt ning sellelgi on kindlasti mõju ettevõtete jaoks,” lausus Urmas Mets.
Möödasõidu projekti raames toimub keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile ning vajadusel nähakse ette vastavad leevendavad meetmed.
„Oleme ka kohalike omavalitsuste esindajatega juba kohtunud ning kohtumised jätkuvad tulevikus kogu eelprojekti koostamise perioodi jooksul. Oleme ju kohalike omavalitsustega liikluskeskkonna kujundamisel partnerid, seega kõik ettepanekud vaadatakse üle ning hinnatakse, millisel parimal moel on võimalik nendega arvestada. Projekti keskkonnamõjude hindamist tutvustame avalikult, osaleda saavad kõik asjast huvitatud isikud,” lausus Mets.
Plaanitakse rajada ka eritasandilisi liiklussõlmi, mitmeid eritasandilisi ristteid, kus üks tee läheb teise alt läbi. Kavas on rajada uusi sildu ja ökodukte.
„Paralleelselt eelprojekti koostamisega tehakse projekteeritava lõigu osas ulukiseiret, mille käigus selgitatakse välja transpordi ja loomade liikumisteede vahelised konfliktalad ning esitatakse elupaikade sidususe tagamiseks ettepanekud leevendavate meetmete projekteerimiseks,” märkis Urmas Mets.
Umbes 20 kilomeetri pikkune nelja sõidurajaga möödasõit valmib enne, kui alustatakse Mäo ja Adavere vahelise maanteelõigu uuendamist.
TAAVI KELDER
