Halliku sõnul on Jõgevamaa suurimaks probleemiks Peipsi-äärne moonikasvatus, kõige suuremad probleemid uimastitega on Mustvee piirkonnas. Jõgeva maakonnas on seni tabatud seitse süstivat narkomaani, kuid tõenäoliselt on see arv suurem. Põltsamaa piirkonnas, mida peetakse narkomaaniast kõige vähem mõjutatuks, on tänavu Adaveres avastatud lausa väike narkotehas.
Hallik oli mures, et kui kangete uimastitega ei ole probleem veel väga hull, siis suitsetamist ja alkoholi tarvitamist ei pea noored tihti üldse kahjulikuks ja veel vähem narkomaaniaks.
Jõgeva maavanem Aivar Kokk ütles oma avakõnes, et kahju on sellest, kui tuleb tegelda juba tagajärgedega. Väga tähtis on probleemide tekkimist ennetada: on oluline luua noortele juurde vaba aja veetmise keskusi, samuti interneti kasutamise võimalusi, et noortel oleks piisavalt tegevust ja nad ei hakkaks üldse mõnuaineid tarvitama. Maavanema sõnul on probleemiks ka see, et Jõgevamaal töötab praegu ainult üks noorsoopolitseinik.
Aivar Kokk pani noortele südamele, et üks süütuna tunduv “komm” ehk üks narkootilise aine tablett võib juba sõltuvust tekitada, samuti üks sõbralt laenatud sigaret. Suitsetamine võib paista küll süütuna, kuid tegelikult võib juba ühest suitsust saada harjumus kogu eluks. Ka juba üks pudel õlut võib tekitada soovi igal peol alkoholi tarbida, seepärast on õige mõnuaineid üldse mitte proovida.
22. novembri seisuga on tänavu avastatud HI-viirus 657 inimesel, 22 inimest, sealhulgas seitse alla kaheaastast last on nakatunud AIDSi. Õnneks Jõgevamaal tänavu ühtegi viirusekandjat avastatud ei ole, eelmisel aastal avastati siin üks selline inimene.
Kokku on Eestis registreeritud 4356 HI-viirusekandjat ja 66 inimesel on diagnoositud AIDS.
Erinevate eksperthinnangute põhjal on Eestis 10 000-15 000 süstivat narkomaani, sellelaadseid juhtumeid on avastatud ka Jõgevamaal Mustvee piirkonnas. Eelmise aasta lõpus ja selle alguses viidi Jõgevamaa 6., 8. ja 10. klassi õpilaste seas läbi küsitlus, mille eesmärgiks oli välja selgitada tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise hetkeolukord ning võrrelda seda 2002. aastaga. Kokku küsitleti 1348 õpilast vanuses 12-19 aastat, neist 745 olid tüdrukud 639 poisid. Küsitluse tulemusena selgus, et aastaga on kooliõpilaste seas suitsetamine suurenenud 6 protsenti, seda rohkem tüdrukute hulgas. Kange alkoholi tarbimine on suurenenud 2 protsenti, narkootikumide tarbimine on jäänud samaks, kuid pakkumine on tõusnud 3protsenti. Eha Anslani sõnul on tõenäoline, et kui on tõusnud pakkumine, on tõenäoliselt suurenenud tegelikult ka tarbimine, sest pakkumine ei saa tekkida tühjale kohale.
Enda sõnul tarvitab narkootikume küll vaid 6 protsenti küsitletud lastest, kuid üle veerandi (29 protsenti) teab oma tuttavate seas kedagi, kes narkootikume tarvitab. 16 protsenti noortest on vastanud, et neile on narkootikume pakutud. Noorte seas levinumateks narkootikumideks on kanep, amfetamiin ja kokaiin.
Kui suitsetajaid on õpilaste hulgas 18 protsenti ja ligi pooled on seda proovinud, siis neid, kes ei ole alkoholi kunagi tarbinud, on küsitletud noorte seas vaid kaheksa protsenti. Ligi veerand 6., 8. ja 10. klassi õpilastest tarvitavad ka kanget alkoholi. 12 protsenti küsitletutest tarbib alkoholi keskmiselt kord nädalas ja koguni 39 protsenti kord kuus.
Mare Liiger Rahvakoolituskeskusest Elu rääkis narkoteemalise slängi, ?okeerimise ja narkomaanide esmaabi töötoas sellest, et narkoteemaline släng on levinud ka Jõgevamaa koolides. Küsitlusankeete sirvides oli Mare Liiger jõudnud huvitava tõdemuseni: need lapsed, kes ei ole hakanud suitsetama, ei tarbi ka kanepit. Ettevaatlikuks teeb aga see, et Eesti koolides on üsna palju lapsi, kes on suitsetamisega alustanud väga varakult, juba 6-7-aastaselt. Teiseks suureks probleemiks on see, et ka Jõgevamaal liigub keemilisi aineid, mille toimele ei ole osatud eriti suurt tähelepanu pöörata.
Üheks Jõgevamaal levivaks on toksiline aine tareen, mis on lisaks meie maakonnale populaarne ka Pärnumaal, mille toime võib põhjustada isegi südame seiskumist. Teiseks ohtlikuks aineks on ettan ehk mokatubakas, mida noored tarbivad eneseõigustusega, et see aitab suitsetamisest loobuda. Tegelikult sisaldab üks moka alla pandav ettaniplönn sama palju nikotiini kui terve pakk sigarette, kui need korraga filtrini ära tõmmata.
Mida paremal järjel on kool, seda vähem on seal levimas lahustid ja kummiliim, kuid maapiirkondade koolides liigub viimaseid üsna palju.
Liigeri sõnul tegutsevad narkodiilerid kooli seinte vahel rohkem kui koolist väljaspool. Rohkem kui neid, kes on ise narkootikume tarbinud, on neid, kellele neid on pakutud. Pakkujateks on tavaliselt sõbrad või tuttavad. Samuti pöörduksid noored oma uimastite tarvitamisest tekkinud probleemidega mitte täiskasvanu, vaid sõbra poole, kes ise mõnuaineid tarvitab.
?AIDS ja HI-viirus, kõik suguhaigused ja narkomaania on probleemid. Raha- ja tööpuudus ning veel palju asju on meil samuti probleemid, aga nendest võib välja tulla, kuid AIDS tapab. Tänase konverentsi tõttu saime kahest viimasest tunnist tulema, aga see pole väga tähtis. Oluline on see, et saame oma teadmisi laiendada. Narkopäev on päris huvitav, siin seletatakse kõik palju laialdasemalt ära kui koolis,? rääkisid Jõgeva Ühisgümnaasiumi IX klassi poisid ja tüdrukud konverentsi vaheajal. Palamuse kooli lõpuklassi neiu pidas mitmeid ettekandeid liiga kuivadeks ja teaduslikeks. ?Saime teada natuke statistilisi andmeid, kuid muud uut eriti mitte. Narkomaaniast, AIDSist, intiimsuhetest ja kondoomi kasutamisest räägitakse pidevalt kooliski, aga paistab, et sellest on veel vähe. AIDS pole üksnes narkomaanide, vaid meie kõigi probleem. Arvan, et mõni, kes on saanud mõne suguhaiguse või HIVi, ei taha olla oma probleemiga üksi. Ta hakkab vihkama ja trotsi pärast ka teisi nakatama. Mida aasta edasi, seda hullemaks muutub narko- ja AIDSi probleem. Seda just noorte hulgas.?
Konverents “Allakäigutrepp on libe” oli pühendatud ülemaailmsele AIDSi päevale. Konverentsil osales vähemalt 250 inimest, enamik neist koolinoored. Konverents sai toimuda tänu Jõgeva maavalitsusele, Jõgeva Omavalitsuse Liidule ja Tervise Arengu Instituudile.
EVA KLAAS
ARDI KIVIMETS