Meelemürgid on kahjulikud ja paljud neist liigagi levinud, kuid kas tõesti peame noori, sealhulgas eelkõige kooliõpilasi, tembeldada alkohoolikuteks, narkomaanideks ja ahelsuitsetajateks.
On ammu tõestatud, et alaealistele müüakse meelemürke keelavatest seadustest hoolimata.
Noored ei vali kohta, kus ennast ?pilve tõmbavad? või ?täis joovad?. See koht võib olla nii tänav, mõni pidu ning tihti ka kool. Suitsetamine kooli territooriumil on muidugi suurem probleem kui alkoholi või narkootikumide tarbimine.
Väike-Maarja Õppekeskuse õpilane Margot Lillemets rääkis, et nende kooli õpilased pole küll aru saanud, et suitsetamine kahjustab tervist. Üle poole õpilastest suitsetavad. Isegi õpilaskodus elavad 9-13 aastased poisid küsivad suuremate käest suitsu. Alkoholiga on õnneks teised lood. Kooli territooriumil ja ühiselamutes tarbitakse seda väga vähe. Kuid ega see ei tähenda veel, et üldse keegi ei jooks. Pidudel tuleb seda ikka küllalt tihti ette, aga mitte kooli territooriumil. Narkomaania pole Väike-Maarjasse aga õnneks veel jõudnud.
Narkomaania jõuab ka maale
Kui mõned aastad tagasi oli narkootikumid probleemiks enamjaolt linlaste seas, siis nüüd on need jõudnud ka maa-asulatesse ja -koolidesse. Kehtna Põhikoolis õppiv Maria rääkis, et narkootikumid on nende koolis küllalt levinud asi. Kes tahab, see ka tarbib. Probleeme hankimisega praktiliselt pole. Õnneks veel õpilastel nii palju mõistust on, et kooli ebanormaalses olekus ei kiputa. Suitsetamise koha ütleb Maria, et väiksemad – nii umbes 12-aastased on kõige hullemad. Nende jaoks on suitsetamine pigem moeasi Arvavad, et kui põhikooli lõpuklasside õpilaste seas see nii populaarne on, miks siis nemad ei võiks. Niisiis on probleemid nii maal kui linnas ning ennetustöödest hoolimata need üha süvenevad.
Noored tahavad muresid unustada
Põhjusi, miks noored alkoholi ja narkootikume tarbivad ning suitsetavad, on mitmeid. Seda võib põhjustada halb kodune olukord, probleemid koolis, tegevusetus, tüdimus ja paljud teised asjaolud. Noored tahavad lihtsalt oma probleeme unustada ja sellest elukeerisest mõneks ajaks välja saada.
Mitmed suitsu sõltlased ütlevad, et alustasid sellega kunagi kuna nende sõprade hulgas oli see populaarne ja ka nemad proovisid. Esimesele korrale järgnes aga teine ja kuu aja pärast leidsid nad end krooniliste suitsetajatena. Mahajätmissoov võib neis küll pidevalt olla, kuid kui suitsuta olek tekitab närvilisust ning nälja tunnet, jäetakse mõte mahajätmisest katki. Lihtsalt jääb puudu oma enesevalitsusest ja jõust probleemile vastu astuda.
Erinevate mõnuainete tarbimine toob enamasti aja jooksul kaasa aga probleeme vanematega ja ka politseiga. Selle vältimiseks keelavad paljud vanemad oma lastel sõpradega koos väljas käimise ja pidutsemise. Keelatud vili on aga kõige magusam. Kas siis keelamine ongi kõige õigem lahendus. Noored peavad ju kõik ?omal nahal? ära proovima. Saab vaid loota, et nad suudavad see juures ka ennast nii palju kontrollida, et meelemürgid neid lõplikult ei mürgitaks. Selleks tulebki koolis noorte teadlikkust erinevatest ohtudest tõsta, rääkides neile sõltuvusest ja probleemidest, mida mõnuained võivad tekitada.
MARILIIS OJAMÄE,
Rakke Gümnaasium
