Kahe päeva jooksul vaadati Palamuse rahvamaja saalis ära kolmteist etendust, Kuna tegemist oli maakondlikel ülevaatustel parimaks tunnistatud lavastustega, polnud ime, et mõnegi stseeni või rollilahenduse puhul turgatas pähe sõna “professionaalne”, kuigi selles vanuses teatritegijatega ei peaks see kuidagi kokku käima.
Profihõnguline oli ka laste suhtumine teiste esinemisse: oli siis eesriide avanemise hetkel sagin-sumin saalis kuitahes suur, mõne hetkega oli vaikus majas, kõigil kõrvad kikkis ja tähelepanelikud pilgud lavale suunatud.
Kuigi Eesti Harrastusteatrite Liit, kelle egiidi all kooli- ja harrastusteatrite riigifestivale korraldatakse, on seisukohal, et algklassitruppide puhul on n-ö turniiriõhkkonna tekitamine kurjast, jälgis laste esinemist siiski näitlejatest Külli Palmsaarest ja Heino Seljamaast, draamapedagoog Liisi Tegemannist ning Palamuse Amatöörteatri näitlejast Riho Jaanuskast koosnenud ?ürii. Nende ülesandeks oli anda vastavas vestlusringis juhendajatele tagasisidet ning leida iga trupi esinemisest üles see positiivne iva, mille eest neid kiita ja esile tõsta.
Jõgevamaad esindanud Põltsamaa Lasteaed-Algkooli Tõruke trupp (lavastus “Nukitsamees”) pälvis kiituse näiteks Eesti klassika humoorika tõlgendamise eest, Lääne-Virumaa Vohnja Lasteaed-Algkooli trupp (“Väike nõid”) maailma paremaks nõidumise eest, Tartumaa Puhja Gümnaasiumi trupp (“Lugu sellest, kuidas Buratino muinasjutte lappis”) selle eest, et nad aitavad muinasjuttudel hästi lõppeda, Hiiumaa Palade Põhikooli trupp (“Tõeline printsess”) negatiivsete vooruste oskusliku taltsutamise eest, Põlva Ühisgümnaasiumi trupp (“Keisri uued rõivad”) tõde näitavate rõivaste õmblemise eest jne.
Välja anti ka viis näitlejapreemiat, mille said Liina Ütsik (Palade PK) Printsessi, Eliisa Visk (Põltsamaa LAK Tõruke) Nõia, Ele-Hella Kullamäe (Vohnja LAK) Väikese Nõia, Vello Suigussaar (Orissaare G) Inetu Pardipoja ja Nastja Danilenko (Sillamäe Vanalinna Kool) Baba-Jagaa rolli eest. Nii et nõiad “ruulivad”: viis preemiat kolmest läks neile!
Vastuvõtt soe
Lasteaed-Algkooli Tõruke lapsed esindasid Jõgevamaad algklasside kooliteatrite riigifestivalil juba teist aastat järjest. Möödunudaastasel festivalil Abjas kuulutati välja ka neli laureaati ja Tõrukese trupp oli nende hulgas.
“Ju meil siis on nii andekad lapsed,” arvas Tõrukese laste juhendaja Tiiu Korts. “Kuigi tänavuse tüki ? “Nukitsamehe” ? puhul tuleks vist pigem öelda, et meil on olemas just sellised lapsed, kes selle loo rollidesse sobivad: Nukitsamees ongi nagu Nukitsamees, Iti nagu Iti, Kusti nagu Kusti jne.”
Paraku võib juba praegu öelda, et tuleval aastal Tõrukese lapsed Jõgevamaad algklassitruppide riigifestivalil ei esinda: sügiseks jääb lasteaed-algkoolist järele ainult lasteaed, kooliklassid liidetakse Põltsama Ühisgümnaasiumiga.
Palamuse oli algklasside teatrifestivali jaoks vaat et ideaalne paik.
“Vastu on meid siin, Palamusel võetud äärmiselt soojalt ja mingeid keelebarjääre pole me küll tajunud,” kinnitas vene õppekeelega Sillamäe Vanalinna Kooli muusikaõpetaja Jelena Trubina. “Ka eestikeelsete lavastuste jälgimine pole meie laste jaoks probleem: nad ju õpivad koolis eesti keelt ja pealegi põhinevad enamik lavastusi teada-tuntud muinasjuttudel.”
Soojast vastuvõtust olid liigutatud ka Puhja Gümnaasiumi õpetaja Linda Gottlob ja tema juhendatavad. Vahvad polnud mitte ainult etendused, vaid ka see, mida reede õhtul Palamuse kihelkonnakoolis ja gümnaasiumis pakuti. Muuseumi juures said lapsed näiteks ragulkaga saunaakna pihta märki lasta ning Puhja lastest oli selle “töö” juures kõige täpsemat kätt näidanud kõige tootsilikum poiss. Gümnaasiumis toimunud puhkeõhtut juhtisid, nagu ka kaht teatripäeva rahvamajas, Teeleks, Arnoks ja Tootsiks kehastunud Liisa Leppik, Egon Laanesoo ja Kermo Rudissaar (kõik kolm on Palamuse Gümnaasiumi õpilased), kes korraldasid lastele igasuguseid vahvaid võistlusmänge.
Produkt ja protsess
“Ma olen siin näinud kaht laadi lavastusi,” ütles vaatlejana Palamusel viibinud Eesti Harrastusteatrite Liidu esimees Jaan Urvet. “Ühed on suunatud tulemusele, st kvaliteetsele produktile, teised väärtustavad pigem protsessi ? draamapedagoogilist tööd lapse loomingulisuse avamiseks, omapära väljatoomiseks ja tema suhtlemisbarjääridest vabastamiseks.”
Urvet peab selles vanuses lastega tegelemisel olulisemaks siiski protsessi, st pedagoogilist tegevust, ent ta ei eita, et lastele endale meeldib mängida ikkagi mingit valmis ja soovitavalt üldtuntud “stoorit”.
“Selles mõttes on asjad küll paremuse suunas liikunud, et neljanda klassi poisse, kes tänapäeval juba kõvad arvutispetsid võivad olla, enam naljalt, pappkõrvad peas, lavale jänkukesi mängima ei saadeta, vaid leitakse neile eakohasemat tegevust,” ütles Jaan Urvet.
?üriiliige Heino Seljamaa ütles end tuleviku Järvetite, Eskolate, Krjukovite ja Matverede hulgas hästi tundvat: teatrit tegevad lapsed on lihtsalt targema ja tundlikuma hingega kui keskmised õpilased.
“Mängurõõm, mida ma siin kahe päeva jooksul nii palju olen kogenud, on teatri aluspõhi,” ütles Seljamaa. “Ja mäng ise on lõputu.”
RIINA MÄGI
