Tänavune juuni on Tallinnas tõstnud just Põhja-Tallinna sadamate mainet. Võib öelda, et isegi paari päeva jooksul on just Lennusadam saanud rahvusvahelisse meediapilti. Esiteks ristiti siin Antarktika ekspeditsiooniks valmistuv jaht „Admiral Bellingshausen”, mis tahab kakssada aastat peale kuulsa meresõitja, Saaremaa mehe Fabian Gottlieb von Bellingshauseni sündi, korraldada ekspeditsiooni Kroonlinnast Antarktika mandrini.
Bellingshausen on merenduses maailmanimi ja meile meenutab ta aegu, kus Vene laevastikus olid tihedalt tipus meie kandi mehed, sest tulevane admiral Bellingshausen sai oma tõelised maailmamere avastamise oskused paljus samuti Eestimaa juurtega admirali Adam Johann von Krusensterni kaardiohvitserina esimese kuulsal ümber maakera purjetamisel.
Suured ajad on alati vajanud suuri inimesi ja neid on parematel aegadel Eestimaa randades ning vahel meie mereäärsel sisemaal ikka kasvanud. Põhja-Tallinna sädeinimeste seas kõnnib ringi mitu, kes tahaks Eestimaa juurtega kuulsatele meresõitjate auks panna mere kaldale kavandatava rannapromenaadi äärde kujud, mis meenutaks tänastele noortele Eestit kui kangete meresõitjate maad. Kindlasti pole ümbermaailmareisi ette võtnud meremeestele teadmata, et kuulus admiral Krusenstern puhkab oma viimset und Tallinna Toomkirikus.
Meie suhted taanlastega
Hiljutine Taani kuninganna visiit Taani kuninglikul jahil Tallinna on seotud tegelikult ühe ilusa legendiga, millest väga huvitavalt on kirjutanud ajaloolane Marika Mägi, kes avab meile hoopis uuest rakursist kaheksasaja aasta taguseid sündmusi, mis meid headel aegadel kindlasti Taaniga tihedamalt seovad. Kuigi Taani punavalge ristilipp sai riigi ametlikuks lipuks alles 18. sajandil, teab iga taanlane, et 1219. aastal olevat taanlased nende riigilipu Dannebrogi saanud lausa Jumalalt endalt. Siis, kui hätta sattunud Taani kuninga Valdemari vägi saanud legendi järgi võiduks vajalikku lisajõudu eestlaste väe (rävalaste ja nende mõttekaaslaste) võitmiseks just selle tulevase riigilipu langemisega taevast.
Kuni uue põlvkonna Taani ja Eesti ajaloolased uurivad teaduslikult selle vana legendi tekkimise võimalikke lugusid, said Taani kuninganna ja meie president käivitada toreda ühise kultuuriprogrammi, mille raames toimus ka Taani kuninganna riigivisiit Eestisse. Taoliste ajaloolistele sündmustele (ka legendidele) toetudes tehakse 21. sajandilgi kaasaegset poliitikat. Tallinn kui väidetavalt taanlaste „esmane” maabumispaik, pidi olema loomulikult tuntud juba enne aastat 2019.
Tegemist oli Põhja-Eesti rannikul parima sadamakohaga, kus oli olemas kultusekoht ja selle juures asula koos vaenlase eest kohalikele kaitset pakkuva linnusega. Mida pakub meile täna teadmine, et uurides Taani Rudy kloostri kroonikaraamatut, on uuema põlve ajaloolased arendanud pildi, et see kuningas Valdemari sõjaretk oli juba varasemate suhete sobitamise jätkuks.
Taanlasi võeti ka 1219 siinses sadamas sõbralikult vastu, olles valmis sõjaliseks koostööks tänapäeva Eesti ja Läti alal (ordu vastu). Probleem tekkis aga ilmselt siis, kui sõbralikult vastu võetud taanlased ei pakkunud Tallinna alla kogunenud väejuhtidele nende arvates väärilist lunastust taanlaste plaanidele kaasaaitamise eest või siis ületasid neid sündsuse piire.
Loova sädemega monarh
AD 2019 ehk kaheksasada aastat hiljem, peale kuningas Valdemari, tuli meile külla tänane Taani kuninganna ja tema hea tahte näitaja on juba see, et tema tuli küll oma valge kuningliku jahiga, saadetuna neljast Taani sõjalaevast, kuid tema programm Tallinnas on rõhutatult kultuurivahetusele suunatud. Mis puutub kroonitud peade üha tihenevasse Põhja-Tallinna külastusi, siis tuleb usinalt keeli õppida, sest vaid inglise keele rääkimisest võib jääda vajaka, sest ka Taani kuninganna Margathe II räägib lisaks taani keelele veel prantsuse, rootsi, saksa ja inglise keelt.
Taani kuninganna on üks väga loova sädemega monarh, sest tema lemmiktegevus riigi valitsemise kõrval on maalikunst ja väidetakse, et J.R.R. Tolkieni „Sõrmuste isanda” Taani keelde vahendamine (oli ilmselt üks raamatu tõlkidest). Sest raamatu kaanelt on näha, et taani versiooni illustratsioonid on päriselt kuninganna enda tehtud.
Eks ka minul oleks olnud paar juttu, mida oleks tahtnud Taani kuningannaga jagada. Aga peab kinni pidama etiketist, sest mitte ainult kuninganna jahi saabumissadama piirkonna linnaosa vanem, nii ka meie pealinna linnapea ega isegi meie vabariigi president ei tohi vana etiketi järgi monarhile esimesena peremehe terekätt pakkuda.
Sest ka moodsatel aegadel tuleb ära oodata nii monarhi kutse vestluseks kui ka monarhi pakutud terekäsi. Muidu võib Sinu liialt vara pakutud terekäsi jääda õhku rippuma…
Peeter Järvelaid, õigusajaloolane, Põhja-Tallinna linnaosa vanem
