Moldova Vabariigi endine suursaadik Victor Guzun elab perega Tallinnas ning juhib ärilise konsultatsiooniga tegelevat firmat Guzun Consulting. Jõgevamaal on Guzun olnud sage külaline ja möödunud nädalal tõi ta siia 21liikmelise ettevõtjate delegatsiooni. Tänu Guzunile algasid 2012. aastal sõprussuhted Jõgeva maakonna ja Moldova Vabariigi Ungheni rajooni vahel.
Olete Jõgeval sage külaline?
„Seda küll, sest olen siin juba kuuendat või seitsmendat korda.”
Esimest korda käisite siin suursaadikuna. Millise mulje maakond teile jättis?
„Olime siin abikaasaga maakondlikul tantsupeol ning me ei suutnud ära imestada, kuidas saab väikeses kohas olla selline kirev tantsu- ja laulupidu. Meil Moldaavias midagi sellist ei näe. Kaugel sellest, isegi Kišinjovis ei näe sellist etendust. See on teie rikkus, mis kohe mällu jääb.
Seejärel hakkasin suhtlema Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševiga, kuni ühel päeval tegin ettepaneku alustada koostööd Jõgeva ja Moldova Vabariigi Ungheni rajooni vahel. Aastatega kasvas sellest välja sõbralik koostöö erinevates valdkondades. Nii näiteks aitas Jõgeva maavalitsus koostöös Soome sõpradega 2014. ja 2016. aastal meile muretseda päästeauto.”
Te elate praegu perega Eestis?
„Jah, Tallinnas. Siin sündis ka meie poeg, kes nüüd käib Eesti lasteaias ja räägib ka eesti keelt. Kuna olen tegev kahe riigi vahelise ettevõtluse nõustamisega, siis käin väga tihti Moldovas. Viimasel nädalal näiteks isegi kaks korda. Nii et kodu on mu perel Eestis, kuid ise elan kahes riigis.”
Moldova Vabariik on viimastel aastatel jõuliselt lähenenud Euroopa Liidule. Kuidas te neid arenguid hindate?
„Tõepoolest, me oleme aina enam pööranud näo Euroopa poole ja siin on ka Eestil oluline roll. Moldova ekspordist moodustab Euroopa Liidu riikide osatähtsus praegu 70 protsenti. Meie majanduslik sõltuvus Venemaast on pidevalt vähenenud, kuid seda siiski veel on. Sest mitmetes valdkondades meil hetkel alternatiive pole.
Samas osaleb Moldova praegu Euroopa gaasiprojektis, millega suurendame veelgi oma Euroopasse kuulumist.”
Milliseid võimalusi näete täna Eesti ja Moldova suhetes?
„Esikohal on kindlasti majanduslikud huvid, kuid mina isiklikult näen inimestevahelist suhtlemist. Siin on väga palju erinevaid ja kasutamata võimalusi koostöö tegemiseks. Selleks on vaja üles näidata aga initsiatiivi, seda juba rohujuure tasandil, sest keegi teine meie eest seda ei tee.
See oli ka üks idee, mille nimel organiseerisin Eestisse 21liikmelise delegatsiooni, mis koosnes Moldova majandusministeeriumi töötajatest ja ettevõtjatest, et Eestis nähtu avaks neil silmad. Et nad läheksid koju tagasi ja püüaksid Eestis nähtut ka Moldovas ellu viia. Sageli ei saa oodata, et riik tuleb ja teeb, tuleb ise initsiatiivi näidata ja teha. Minu arust on Eesti ja ka Jõgevamaa selles suhtes väga hea eeskuju. Tule ja ainult õpi.
Minu teada oli Eestis eelmisel aastal vabatahtliku tegevusega haaratud 49 protsenti elanikkonnast ehk siis pooled inimesed. Pakun, et Moldovas on sama number ehk viis, võib-olla veelgi väiksem. Peaaegu olematu panus, sest ikka loodetakse kellelegi teisele, kes peab tulema ja tegema.
Parim näide on, kuidas korraldatakse Eestis koristustalguid. Ma ise olen neist aktiivselt osa võtnud, sest kui näen maas prügi, siis võtan selle alati üles, mitte ei vaata mööda. Olen seda ka oma pojale õpetanud ja usun, et järgmisel põlvkonnal saab see harjumuseks.”
Milline on Moldovas hetkel poliitiline olukord?
„Samal päeval kui Eesti tähistas oma sünnipäeva, toimusid meil parlamendi valimised. Kuid me pole senimaani suutnud moodustada valitsuskoalitsiooni.”
Nagu ka meie.
„Jah, kuid Eestis olid valimised nädal hiljem ja teil on siiski uue valitsuse piirjooned teada. Sarnasusi on meil aga palju, sest ka Moldova parlament on 101-liikmeline.
Meil said parlamenti neli parteid ning neist ühelgi pole võimalust ainuvalitsemiseks. Valimised võitis 35 kohaga vasakpoolne demokraatlik partei, kellele järgnesid Euroopa-meelne paremtsentristlik demokraatlik partei 30 ning kolmandana liberaalne parempartei 27 kohaga.
Seega tuleb moodustada koalitsioon. Selleks aga ei paista esialgu isegi võimalusi ning juba räägitakse ka uutest, erakorralistest valimistest. Sest parlamendi uue koosseisu esimesel istungil ei suudetud valida ka uut parlamendi spiikrit, kuid uue valitsuse moodustamiseks on vastavalt seadusele nüüd aega vaid üks kuu.”
TIIT LÄÄNE
