Põltsamaa Selveri apteegis töötab ülemöödunud aasta lõpust Triinu Raag. Oma apteekrielu alustas ta 21 aasta eest Tartus Raekoja apteegis, kus on poole koormusega ametis ka praegu.
„Ülikooli lõpus ametivannet andes või pigem juba seda eriala valides peame arvestama kõige hullemaga. Apteekril peab olema kriisivalmidus, kellel rohkem, kellel vähem,“ ütles Raag.
„Jälgisime protsesse Hiinas, aga ohutunne suurenes enam siis, kui selgus, et koroonaviirus on gripiviirusega võrreldes palju nakkavam. Kui koroonaviirus oli jõudnud Europasse ja nakatunute arv suures eriti Itaalias, oli selge, et seekord liigub viirus edasi, muutudes halvemal juhul globaalseks probleemiks,“ rääkis ta.
Apteekrid, kuigi nad seda heaks ei kiida, on kahjuks harjunud sellega, et inimene, kes apteeki jõuab, juba on haigusnähtudega. „Eesti inimene oli üldiselt harjunud, et pood või apteek on alati lahti ning ta sai kas õhtul või varahommikul ravimeid hankida. Üldiselt osteti neid ikka viimasel momendil ja sageli tulid inimesed haigusnähtudega apteeki. Töölgi käidi haigena, sest kardeti haiguslehte võtta, mis tähendas raha- või töökaotust.
Paljud liikusid ringi haigena ja ravisid end jooksvalt,“ meenutas Raag koroonaeelset aega. Apteeker on enamasti tööandja kaudu vaktsineeritud. „Loomulikult saab valida, kas vaktsineerida või mitte, aga enamasti on seda võimalust ikka kasutatud.
Meil on välja kujunenud juba teatud immuunsus nende viiruste vastu, mida meile sagedamini tuuakse ja eks meiegi vahepeal haigestume. Aga siis oleme kodus haiguslehel ega jaga seda edasi. Apteeker naljalt vist köhiva või tatisena leti taha ei lähe,“ rõhutas Raag isiklikku vastutust teiste inimeste tervise hoidmisel.
Ettevaatus on oluline
„Meie kaitsevarustus on praegu maskid-kindad. Maskid, mida kanname, on pärit sõjaväe varudest. Kanname neid selleks, et mitte ohustada ostjaid, sest me ju ei tea, kas keegi meist pole ise nakatunud. Leti ette on pandud pleksiklaasid. Avariiulite tsoon on apteegis suletud,“ kirjeldas Raag teenindust apteekides nüüd.
Praegu on suhtumine kodustesse ravimivarudesse juba teine. „Kui kuulutati välja eriolukord, algas küll väga suur ravimite varumine. Osteti ette kogu pere köha-nohu ravimid, valuvaigistid. Ettevaatlik käitumine on praegu eriti oluline. Algul osteti ka retseptiravimid keskeltläbi nelja kuu ja isegi kuni poole aasta jaoks ära. Nüüd me enam üle kahe kuu varu müüa ei või. Samuti ei müü me käsimüügiravimeid rohkem kui kaks pakendit ostjale,“ selgitas apteeker. „Apteeker tuletab alati meelde, kui ravimeid tuleks hoida eritingimustes. Kroonilised haiged on nende nõudmistega juba harjunud,“ rääkis ta.
Raagi sõnul erinevad mõnevõrra nii ostjad kui ka suhtumine Tartus ja Põltsamaal, kus ta apteekrina tegutseb. „Kui eriolukord välja kuulutati, siis Põltsamaal küll rahanumbrit ei vaadatud, tundus, et nädal või kaks ei olnud raha esmatähtis. Tartus osteti välja enam neid retsepte, mida kohe vaja läheb, justkui arvestati rahaga rohkem,“ nentis apteeker.
Ei pruugi jääda haiguseta
„Poolteist nädalat pärast eriolukorra väljakuulutamist tuli väga palju selgitada. Inimesed hakkasid märgatavalt teisiti käituma, kui telefonile tuli valitsuse sõnum. Ühe või kahe päevaga muutus rohkem kui varem nädalaga.
Väga kurb oli vaadata, kui meil olid epideemiakolded juba Saaremaal, Tallinnas ja Võrus, aga Kesk-Eestis arvasid inimesed veel, et neid see ei puuduta. Millisel määral epideemia hõredamalt asustatud maakondadesse jõuab, sõltub elanikest endast. Sellest, kuidas praegu ise käitume, sõltub meie tulevik. Kui me ennast ei hoia, on tagajärjed tulevikus rängad. Kuigi meil ei ole veel haigeid, ei tähenda see, et me ei pea ettevaatlikud olema. Eriolukord kehtib kogu riigile, et me kõigest vähima kahjuga välja tuleks,“ pani apteeker Raag Jõgevamaa inimestele südamele.
„Reedel nägin esimest korda helkurvestides vabatahtlikke Selveri parkimisplatsil Põltsamaal teavet jagamas. See oli väga meeldiv,“ nentis Raag. „Kõige tähtsam on vähendada kontakte, pidada kinni hügieenist, desinfitseerida, hoida distantsi ja kanda rahvarikkas kohas maski. Me ju ei tea, kas oleme nakatunud või mitte. Seega on mõistlik suhtuda kõigisse nagu viiruskandjaisse, kaasa arvatud iseendasse. Kui me kõik kaitseme teisi nakatumise eest, siis kaitseme sel moel ka iseennast,“ ütles apteeker.
ANDRA KIRNA
