Lõppes “Unustatud mõisate” külastusmäng, millest Jõgevamaal võtsid tänavu osa kaks – juba mitmendat korda osalenud Puurmani ja esmakordselt mänguga liitunud Luua.
Kokku oli Eestis tänavu “Unustatud mõisate” külastusmängijatel võimalik tutvuda 36 mõisahoonega. “Olime sellest mängust küll kuulnud, kuid ise osa võtnud ei olnud. Varem osalesid mängus ka peamiselt mõisates asuvad põhikoolid, kuid tänavu tuli meilegi pakkumine, et mõisakoolide ühendusse astuksime ja kaasa lööksime,” rääkis Luua Metsanduskooli vanempedagoog Maila Talve.
“Olime tänavu uustulnukad. Meie korraldusmeeskonnas oli 11 liiget, kusjuures mõned korraldajad ka vaheldusid,” rääkis Talve, kes enda sõnul sattus korraldajate etteotsa seetõttu, et elab Luual, koolile lähedal.
Kõige raskem on leida õigeid kingi
Talve sõnul muutusid korraldajad mõisamängu jooksul ise lausa mõisasõltlasteks. “Me kogesime tõelist mängulusti, alates teisest mängupäevast kandsime ka ajastule vastavaid rõivaid. Rõivad olid osaliselt ise kombineeritud, kasutati ka ühe omal ajal mängitud näidendi kostüüme. Kõige raskem oli aga leida riietuse juurde õigeid kingi. Kingad ei tohi mingil juhul valed olla, aga kui õigeid ei leidu, siis tuleb kanda nii pikka kleiti, et jalanõud välja ei paista,” rääkis Maila Talve.
Erinevale paljudest teistest mõisatest Luua õpilaste abi kasutada ei saanud, sest enamik metsakooli noori elab koolist kaugel.
“Mõisahoones on koolil vaid üldaine tunnid, kokku on meie käsutuses kolm õppehoonet,” ütles mängu korraldusmeeskonna juht, avaldades arvamust, et neil noortel, kelle põhikool mõnes mõisahoones asub, kus nad palju aastaid iga päev viibivad, on hoonega kindlasti hoopis tugevam side.
“Mõisahoonetel, kus tegutsesid koolid, on tegelikult vedanud, sest koolid olid suhteliselt vaesed, ei olnud võimalik teha suuri ümberehitusi ja seetõttu säilisid vanad ehitusdetailid paremini. Lossidel, kus nõukogude ajal olid kolhoosikeskused, on aga läinud palju hullemini. Meil Luual on vedanud ka direktoritega — nad on osanud iidset hoonet hoida. Meil on alles kaunis kamin, ilusad ukselingid, eraldi väärtus on klassitsistlikud kapid direktori kabinetis,” kirjeldas Maila Talve.
Luua mõis otsib härrat
Kokku käis Luual 639 külastajat, kellest mõisamängu mängis 318. Kõige kaugemad külalised olid tulnud Austraaliast. “Üks külastaja rääkis koguni, et oli viie päevaga jõudnud külastada 20 mõisat ja meie olime juba 21. Paljud tunnistasid, et neist on saanud mõisasõltlased,” rääkis Talve.
Luual võtsid külalisi vastu mõisaprouad ja -preilid, igal täistunnil tutvustati mõisa ajalugu ja väikesed mõisapreilid esinesid barokktantsuga. Luual tegutses ka kohvik, kus sai maitsta Luua mõisa rabarberikooki.
Edaspidi tahavad Luua korraldajad aga mõisaelu veelgi huvitavamaks muuta, muu hulgas oleks oluline prouade kõrvale leida ka mõisahärra.
Videovõistlus kestab
Eestis korraldati mõisamängu juba viiendat aastat. Eesti Mõisakoolide Ühenduse juhi
Tõnu Kiviloo kinnitusel on inimesed, kes mõisaid vaatama tulevad, selle aja jooksul muutunud üha asjatundlikumateks ning teavad, mida küsida.
Tänavu lahendati esmakordselt ka mõisate koostatud ristsõnu. Üleeile lõppes fotovõistlus, millele oodati pilte häärberitest, mõisa kõrvalhoonetest, tubadest, parkidest. Videovõistlus, mille eesmärk on valmistada mõisamängu kajastav videoklipp,<span style=”mso-spacerun: yes”> aga alles käib ja videoid võib korraldajatele saata kuni 31. augustini.
iii
JAANIKA KRESSA
