Markus käib Jõgeva aleviku Päikesejänku nime kandvas lasteaias. Muuseumis käisidki Päikesejänku vanema rühma lapsed koos isadega. Nii tabati kaks kärbest ühe hoobiga: tähistati korraga ära nii mardi- kui ka isadepäev.
Kõigepealt rääkis muuseumipedagoog Aili Kalavus lastele ja isadele ärklisaalis mardipäevakombestikust. Siis aga riietati end mardisantideks. Vajalikke rekvisiite ? maske, kostüüme, kasukaid, kübaraid ja mine tea mida veel ? oli võtta kohapealt. Võtta oli ka mitmesuguseid rütmipille, millega laulu saata.
Laulul on, teadagi, martide etteastes tähtis roll. Ja kui muuseumipedagoog kindlal häälel ees laulis, sai martide vägi järele laulmisega väga hästi hakkama. Tänuks jagas pereemaks kehastunud kasvataja Marju santidele ande: leiba, lihtsat ja rosinasaia, sinki, õunu, porgandeid ja kartuleid ehk just seda, mida vanasti taludes martidele anti. Tõsi, ükski neist asjadest tegelikult süüa ei kõlvanud: need olid osavate teatributafooride meisterdatud mulaazhid. Martidega oli kaasas ka mardihani, kelle ülesanne oli pere nooremate teadmisi kontrollida. ?Pereema? pidi aga näitama oma ketramisoskust.
?Mart pole tulnud söögi pärast, mart pole tulnud joogi pärast, mart tuli pere õnne pärast,? laulsid sandid lõpuks ning viskasid kamaluga õhku viljateri: selleks, et pere tuleva aasta viljasaak kopsakas saaks. Lõpuks meisterdas igaüks endale klassitoas mardimaski. Selle töö juures oli isade ja laste mõnusat ühist askeldamist väga vahva vaadata.
VirtuaallapsehoidjaPäikesejänku vanema rühma ja isade ühise väljasõidu mõtte pakkus välja kasvataja Marju Kattel.
?Mu oma laps käib Laiuse lasteaias ja tema rühm käis möödunud aastal isadepäeva puhul Saare kratikülas. Tänavu lähevad nad aga Eesti Rahva Muuseumisse. Mõtlesin, et miks siis meie lasteaia lapsed ei võiks koos isadega kuhugi kaugemale minna: peab siis alati isade- ja mardipäeva just lasteaia seinte vahel tähistama,? ütles Marju Kattel.
Isade suhtes ei olnud ta kiitusega kitsi: tulemata jäid vaid need, kellel ka lapsed haiguse tõttu Palamusele tulla ei saanud.
?Isadel on tänapäeval tavaliselt väga vähe aega lastega koos olla. Täna on nad selle aja võtnud ja tundub, et ka tööandjad on sellesse mõistvalt suhtunud,? ütles Marju Kattel.
Üks isadest, vahvasti mardihane kehastanud Aido Sirel tunnistas, et lastega tegelemiseks jääb tõesti vähem aega kui talle endale meeldiks. Aga kui seda aega siis olema juhtub, võetakse koos midagi lõbusat ette.
?Lasteaias käiva tütrega laulame tihiti Lasteka laule ja mängime Lasteka mänge,? ütles Aido Sirel.
Lastekas.ee on teatavasti portaal, mida haldab üks tore perekond: perekond Leoste Võrumaalt. Aido Sireli sõnul on see portaal nagu virtuaallapsehoidja, kusjuures lapsed õpivad sealt hästi palju kasulikku.
?Minu tütar sai näiteks Lastekast teada, et jalgrattaga sõites tuleb alati kiivrit kanda ning keeldus kategooriliselt ilma kiivrita ratta selga istumast,? ütles Aido Sirel.
40 mereväelast
Kui enamasti käisidki Palamuse muuseumi mardipäevaprogrammist osa saamas Jõgevamaa koolide ja lasteaedade lapsed, siis teisipäeva õhtul marssisid vana kihelkonnakoolimaja uksest sisse nelikümmend sihvakat mundris noort Eesti mereväelast.
?Kui nad helistasid ja aja kinni panid, mõtlesin, et see on mingi nali,? ütles muuseumipedagoog. ?Aga nad olid internetist info leidnud ja arvanud, et vahva oleks üks selline väljasõit teha. See oli küll superseltskond: tegid kogu programmi mõnuga kaasa ja suud olid neil ka paraja paiga peal. Neil oli termostega soe söökki kaasas, ning .?
Palamuse muuseumi mardipäevaprogramm on välja kasvanud sügisese koolivaheaja üritustest: mitmel aastal taotles muuseum raha kultuuriministeeriumi programmist ?Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg? ning kutsus kohalikke lapsi muuseumi ?mardisandikoolitusele?. Nüüd siis kuulutati programm laiemale avalikkusele välja ja võeti publiku poolt hästi vastu. Kostüümide ja muude rekvisiitide laenutamise eest on muuseum tänulik Palamuse rahvamajale ja Nukitsamehe lasteaiale, rütmipillide laenutamise eest Kaarepere rahvamajale.
RIINA MÄGI
