Torma aleviku ning Vanamõisa, Kõnnu, Lilastvere, Oti, Liikatku ja Võidivere küla võimaliku Jõgeva vallast Mustvee valda ülemineku teema on kütnud kirgi juba päris pikka aega – nii meedias kui ka inimestevahelises suhtlemises. Kui eemalt võib paista, et seitsme asustusüksuse ülemineku eest võitlemine on aateline rahvaalgatus, siis meie, kes me siin piirkonnas elame, ei saa seda pidada millekski muuks kui kahemehesõuks.
Kui eraldumise kaks eestvedajat, Torma Põllumajandusosaühingu endine juht ja Jõgeva vallavolikogu liige Ahto Vili ning Avo Blankin, kes on hakanud ennast pidama Torma alevikuvanemaks, meedias sõna võtavad, jääb mulje, nagu oleksid Torma aleviku ja kuue küla inimesed kõik, või vähemalt enamus Mustvee valda ülemineku poolt. Nii see tegelikult pole. Kui inimestega rääkida, siis on vähe selliseid, kes Mustveega liituda tahaksid.
Kuidas siis saadi kokku need allkirjad, mis seisid Torma aleviku ja kuue küla avalike pöördumiste all? Osalt kindlasti kergeusklikele puru silma ajades. Hirmutati näiteks, et kui see piirkond Jõgeva valda jääb, pannakse Torma kool varsti kinni. Tegelikult on Torma koolile ohuks hoopis see, kui Torma ja kuus küla Mustvee valda lähevad. Praegu on koolis 125 õpilast, neist üle poole elab väljaspool kõnealust seitset asustusüksust. Mustveega liitumise korral pole kindel, et neid lapsi näiteks Laiusele viima ei hakata, siis pole Jõgeva vallal vaja nende eest Mustvee vallale pearaha maksma hakata.
Kuidas allkirju anti
Rahvale räägiti ka seda, et suurest Jõgeva vallavalitsusest on keeruline õiget ametnikku üles leida ning et Torma piirkond saab Mustvee vallas osavalla staatuse, st suurema iseseisvuse kui Jõgeva vallas. Viimane on täiesti vale. Nii et inimesed andsid allkirja valeväidetest või lihtsalt kõhutundest lähtudes ning nii mõnigi on öelnud, et kui saaks, võtaks selle tagasi.
Kui vaadata Torma aleviku ja kuue küla avalike pöördumiste vormistust, siis torkab silma huvitav asjaolu: pöördumise tekst on ühel ja allkirjad järgmistel lehtedel, mille päises seisab lihtsalt märge, et tegemist on vastava aleviku/küla hääleõiguslike kodanike loendiga. Nii et inimesed ei pruukinud teadagi, millele nad alla kirjutasid. On ka neid inimesi, kes said alles hiljuti teada, et nendegi allkiri pöördumisel all on, kuigi ise nad seda sinna pole pannud. See on ju võltsimine?
Jõgeva vallast lahkulöömise eestvedajate väide, et meie kandi inimestel on rohkem asja Mustveesse kui Jõgevale, ei ole õige. Tegelikult saame paljud asjad ära ajada Torma teenuskeskuses. Neid asju, mida kohapeal ajada ei saa, käiakse sagedamini ajamas Jõgeval, sest seal on olemas palju selliseid asutusi (pangakontorid, haigla, maanteeameti, maksu- ja tolliameti, keskkonnaameti ja pensioniameti esindused), mida Mustvees pole.
Esmavajalikud kaubad saame kätte Torma kolmest kauplusest ja kui tahame Mustveesse poodi minna, saame seda teha ka Jõgeva valla kodanikena.
Mustvee pole asja ka meie õpilastel. Näiteks gümnaasiumi minnakse ikka kas Tartusse, Jõgevale või Nõkku. Mustvees tegutsev kakskeelne Peipsi gümnaasium ei ole populaarne.
Selle üle, kas omavalitsusi üldse liita oli vaja, võib muidugi vaielda, aga see vaidlus on tulutu, sest riik ei jätnud teisiti toimimise võimalust. Ent kui haldusreform juba tehtud, tuleb kujunenud oludes parim edasiliikumisviis leida. Nüüdseks on meil Jõgeva vallaga juba nii-öelda ühtne vereringe tekkinud. Vald tõstis näiteks lasteaiaõpetajate töötasu, samuti kooli abipersonali töötasu. Mustvee vallas langeksid need ilmselt endisele tasemele. Torma lasteaias on asutud remonditöid tegema, Torma mõisakompleksi kuuluvasse hoonesse rajatakse hoolekandemaja, mida Mustveega liitumise eestvedajad halvustavalt lollidemajaks nimetasid ja rahvalt pärisid, ega nad ometigi sellist asutust enda naabriks soovi.
Nüüdseks on valminud halduspiiride muutmise sotsiaalmajanduslik analüüs, mis näitab selgelt, et majanduslikult on meil mõttekam Jõgeva valda jääda. Üksikisiku tulumaksu laekumine on näiteks Jõgeva vallas suurem, ka töökohti tuleb juurde pigem Jõgeva, mitte Mustvee poole. Välja tuleb ka see, et seitsme asustusüksusega seotud kulud ületavad tulusid. Jõgeva vald aitab seda piirkonda praegu, Mustvee poolt pole abi ilmselt loota. Jõgeva vallast Mustvee valda liikudes astuksime aga ajas vähemalt kaks aastat tagasi. Ühtegi Torma probleemi see üleminek ei lahenda, pigem tekitab neid juurde.
Puudub mõistlik seletus
Lahkulöömise eestvedajad pole tegelikult küsimusele, mis siis paremaks muutub, kui me Mustveega liitume, mõistlikku seletust andnudki. Selgitus, et anna allkiri ära, küll sa siis näed, on igatahes ebaveenev. Räägitakse veel Torma kihelkonna identiteedist ja seelikutriipudest, aga ega keegi ka Jõgeva valda jäädes käsi neid Torma kihelkonna rahvarõivaid ahju ajada. Pealegi, kui lähtuda kihelkondlikust loogikast, tuleks Torma kui vana kihelkonnakeskus ka vallakeskuseks muuta ja eraldada Avinurme kihelkond. Ei ole usutav, et vallakeskus Mustveest Torma kolitakse.
Torma aleviku ja kuue küla Jõgeva vallast eraldumise protsess pole tõepoolest nende asustusüksuste elanike enamuse, vaid kahe võimu ja tähelepanu ihkava jonnaka ja intriigimaia mehe algatatud. Enamik kohalikke on sellest kärast ammu tüdinud. Eriti nördinud ollakse siis, kui järjekordne ajaleheartikkel ilmub ja tuleb taas seletama hakata, et need, kes soovivad halduspiiride muutmist, pole Torma kandis sugugi ülekaalus. Ka Jõgeva vallavalitsuse Tormas tegutsevate allasutuste töö on häiritud ja sealsed inimesed mures, sest vallal on ju keeruline nendega seotud rahalisi otsuseid teha, kui pole teada, kas nad jäävad Jõgeva valda või mitte.
Meie meelest on käimas olev halduspiiride muutmise protsess mõttetu ressursi raiskamine ja targem oleks see lõpetada.
AARNE NEIMANN, Koimula külast
UUNO JÜRIMAA, Liikatku külast
VELLO MÕTTE, Torma alevikust
SULEV KÕRE, Näduvere külast
ANDRES ORUMAA, Torma alevik, Lullikatkult
VEIKO KÕRE, Lilastvere külast
ARVO RAUDSEPP, Torma alevikust
