Mitte E-valimised vaid lisavõimalus oma hääle andmiseks

E-hääletus on lihtsalt üks lisavõimalus. Seega ei kao ära jaoskonnad ja kõik, kellel ei ole võimalik jaoskonda minna ja ei ole ka internet kättesaadav, saavad tellida hääletuskasti koju. Seega e-hääletuse vastaste jutt võrdsetest võimalustest on ülespuhutud emotsioon.

Kui räägime võrdsetest võimalustest vastaste vaatevinklist siis julgen mainida, et ei ole ju ka vana süsteemi puhul justkui võrdsed võimalused. Siiani oli kaks võimalust: kas lähed jaoskonda või tellid kasti koju. Kasti koju tellimine peab aga olema ka põhjendatud: kas transpordi puudumine või tervislikud põhjused. Ei ole ju mõeldav, et valimisjaoskonna kõrvaltänavasse, terve ja elurõõmsa noore inimese juurde minnakse kastiga koju. Tõenäoliselt vaid siis, kui ta on haigestunud ja kõrge palavikuga voodis.

Igas koolis saab hääletada

Vaatame nüüd võrdseid võimalusi osaluse, mitte omamise vaatenurgast. Igal kodanikul on õigus

anda oma hääl. Kui tal on see õigus, siis riik peab tagama ka võimalused selliselt, et kodanik saaks osaleda ja samas ei segaks õiguse kasutamine tema igapäevast isiklikku elukorraldust.

Noortel, kes lähevad kodukohast kaugemale õppima, on peaeesmärk olla edukad oma õpingutes. Vähene vaba aeg, mis neile jääb, kulub siiski kõigeks muuks kui mõtlemiseks, et kuhu ma peaksin minema hääletama.

Täna on aga igas koolis võimalus hääletada elektrooniliselt ja selliselt on ühele rühmale valijatele tagatud võimalused oma õiguste rakendamiseks.

Teine rühm, kes täna vajavad lisavõimalust, on kodukohast eemal tööl käivad inimesed. Eelhääletuse ajal on küll võimalik oma hääl anda ka väljaspool elukohta aga peame siiski mõistma, et inimesele on esmatähtis isiklik elu – töö ja pere.

Kui ta peab hakkama otsima jaoskonda ja hääletamiseks kulutama tööaega või peab oma vähesest töövabast ajast, mis mõeldud perega koosveetmiseks, näpistama aja hääletamiseks, siis on õigustatud tema valik – mitte hääletada.

Oleme mures, et valimistel osaleb igal korral üha vähem inimesi. Seega annab e-hääletus lisavõimaluse neile, kes varasematel aegadel erinevatel põhjustel valimistel ei ole saanud osaleda.

Usaldage inimese valikut

E-hääletuse võimalus on kindlasti kõige vajalikum maapiirkondades. Tänaseks ei ole meie

omavalitsused ja riik veel suutnud kogu maad internetiseerida. Tõenäoliselt ei ole see ka sajaprotsendiliselt võimalik ja otstarbekas. Siiski ei ole internetiühenduse või arvutikasutamise oskuse puudumine õigustatud argument, et keelata e-hääletuse võimalikkust.

Riik ja omavalitsus peavad tegema kõik võimaliku selleks, et kodanik saaks oma õigusi kasutada.

Piirkondades, kus puudub internet ja jaoskonnad on kaugel, peab olema võimalik hääletada kodus või tagatud hääletuspäeval ühistransport.

Lühidalt turvalisusest. Kui valijal on mitu võimalust hääletamiseks ja tal on valida paljude kandidaatide hulgast, siis usaldame neid nende valikutes. Usaldame neid, et nad valivad omale

meelepärase isiku ja usaldame neid, et nad valivad ka endale meelepärase ja usaldusväärse võimaluse hääletamiseks. Ei ole vaja hirmutada arvutihäkkeritega ja täiesti kohatu on rääkida väikse maakoha Maalist ja Juhanist kui oskamatutest. Vaadake, arvuti on nagu autogi – tehnoloogia arengu vili. Nii nagu ei saa teha kohustuslikuks autojuhtimise oskust, mis on tänase kiire elutempo juures eeliseks, nii ei saa ka sundida kõiki arvutit kasutama.

Kui räägime maksumusest siis ka auto soetamine ja kütuse ostmine ei ole kõigile taskukohane. Samas on inimesi, kes suurepäraselt saavad oma elus hakkama ilma autota ja ei tunne puudust arvutist ja internetist. Demokraatia alus on valikute paljusus ja vabadus ise otsustada.

Ja nüüd kõige magusam osa – hääletusotsuse mõjutamine ja suunamine. Just see osa on

e-hääletuse juures räägitud kõige suuremaks. Kas ikka on nii ja kas selle ohu väljatoojad ei räägi

mitte oma rikutuse tasandilt?

E-hääletust saab teostada ööpäevaringselt teatud päevade jooksul. Selle protseduuri läbiviimisel on vaja isiklikku ID-kaarti. Ei saa eeldada ja pole ka usutav, et keegi annab oma elektroonilise dokumendi võõrale kasutamiseks. Mõjutamise ja lausa sunniviisilise hääletuse teostamise juhtumi korral, mis on ebatõenäoline, jääb kodanikul võimalus see seaduserikkumine kordushääletusega parandada.

Kõik kes räägivad mõjutamisest e-hääletuse korral peaksid meenutama möödunud aegade valimisi. Kõige suurem mõjutamine toimub ju tegelikult koduhääletustel! Seal on memm ja taat üksi koos kasti toojatega ja tihtipeale talle öeldakse ette selle “tubli” kandidaadi number keda valida.

Ja ei ole ju meile teadmata ka valijate jaoskonda sõidutamised. Kui jaoskonna ette jõutakse, on autosolijad “õige” numbri meelde jätnud. Ehk aitab sellestki, et aru saada – võimalusi seaduserikkumiseks leiab alati ning alati on uus asi veidi võõras ja kahtlusi tekitav.

Lõpetuseks kordan mõtet, et riik ja omavalitsus peavad tagama kõigile võimaluse osaleda valimistel. Meie riigis on valimisõigus mitte kohustus, seega ei ole viisakas öelda, mida inimene oma vabast ajast peab tegema. Veel vähem on kellelgi õigus avaldada arvamust selle üle, kas jaoskonda minek on jõukohane või mitte. Seega tuleb nõustuda siiski õiguskantsleri arvamusega, et e-hääletuse seaduse väljakuulutamta jätmise argument, võrdsete võimaluste puudumine, on teisejärguline. Olulisem on see, et e- hääletus annab täiendava võimaluse kodanikele oma põhiseaduslikku õiguse rakendamiseks.

Ei ole e-valimisi, on e-hääletamine. Kõik muu jääb alles. Ei kao jaoskonnad ja jääb võimalus kast koju tellida ning omavalitsus peab tagama transpordivõimaluse hääletuspäeval.

Millist varianti keegi kasutab jääb tema enda otsustada. Allakirjutanu läheb jaoskonda vanast harjumusest ja valimispäeval. Teadmine, et on mitmeid teisi võimalusi, annab aga kindlustunde, et valimistel saab osaleda ka siis, kui ei saa valimispäeval kodukohas olla.

TERJE TREI, Reformierakond

blog comments powered by Disqus