Täna on küünlapäev. Et vanasti just sel päeval kirikus kogu aasta jumalateenistuste tarvis küünlad pühitseti, levis rahva hulgas uskumus, et just siis valmistatud küünlad eriti hästi ka põlevad.
Meie tänapäeval enam kodus küünlaid ei kasta, kuid süütame pimedal ajal sageli — küll hubasuse loomiseks, küll sünnipäevalapse auks, küll lahkunu mälestuseks.
Neil, kes möödunud sajandi kuuekümnendatel –kaheksakümnendatel noored ja vihased olid, seostub küünalde süütamine ka Julius Kuperjanovi hauaga Tartus Raadi kalmistul. Mäletatavasti leegitses seal vähemalt jõulude ajal tuledemeri. Ja kuigi tollased võimulolijad küünlasüütajaile lausa ajujahte korraldasid ja nii mõnegi uljaspea lootus kõrgelt haritud saada ja elus edasi jõuda ülikoolist eksmatrikuleerimise ja Vene kroonusse saatmisega kustuski, ei jäänud selle monumendi ümbrus ühelgi jõululaupäeval pimedaks.
Jaanuari viimasel päeval möödus Vabadussõja Paju lahingust, kus Kuperjanov surmavalt haavata sai, 94 aastat.
Ja ööl vastu 2. veebruari 1920 kirjutati Tartus alla rahuleping Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel, millega viimane Eesti iseseisvust tunnustas.
2. veebruar 2013
