Kui suuremates linnades on hinnatõus olnud lausa hüppeline, siis Jõgeval on see protsess olnud veidi aeglasem ? võrreldes augustikuuga 2006, on korterite hinnad Jõgeva linnas tõusnud 10%. Siinsel kinnisvaraturul on veel arenguruumi ning hinnad on endiselt madalamad kui nii mõneski teises Eesti väikelinnas. Soodsamate hindade tõttu on paljud siiani mujal Eestis elanud pered soetanud endale korteri või maamaja just Jõgevamaale. Samuti huvitutakse ka siin olevaist soodsa hinnaga maatükkidest investeerimise eesmärgil, eriti neist, mis jäävad Peipsi järve või mõne väiksema veekogu äärde. Kuna Peipsi piirkond on arenev ning perspektiivikas, on sealsed järvega piirnevad kinnistud enamjaolt juba müüdud. Nende eest, mis veel saadaval, küsitakse hinnaks 100 krooni ruutmeeter, järvest kaugemale jäävate maatükkide eest aga 50 krooni ruutmeeter. Seega küsitakse 1 hektari suuruse, järvega piirneva maatüki eest juba keskeltläbi miljon krooni.
Korteritest eelistatakse pigem paremas seisukorras, renoveeritud ja kallimaid kortereid kui odavamaid ja viletsamas seisukorras olevaid, sest kui peres puudub oskustega remonditegija, on ehitustöölisi, keda korterit remontima palgata, raske leida. Samas on ka neid, kes remonttöödega ise hakkama saavad ning eelistavad just remontivajavaid kortereid, kus saab kõik oma maitsest ja eelistustest lähtudes korda teha.
Kui võrrelda Jõgeva ja Põltsamaa kinnisvaraturul toimuvat, siis endiselt on Põltsamaal hinnad oluliselt kõrgemad kui Jõgeval ning Põltsamaa korteriturul ületab nõudlus pakkumise. Kinnisvaraportaali City24 andmeil oli märtsikuus pakkumises keskeltläbi 25 korterit Jõgeva linnas ning vaid 8 Põltsamaal. Hindade võrdluseks toon tehtud tehingute andmeil näite: kahetoaline remonti vajav korter Põltsamaa linnas müüdi hinnaga 400 000 krooni, samaväärne Jõgeva linnas aga 175 000 krooniga.
Müügiperiood pikenes korterite puhul talvekuudel. Kui talvekuudel ostjate huvi korterite vastu jahenes, siis majade puhul suurenes huvi veelgi. Kevadel-suvel võib ennustada taas nii korterite kui ka majade müügiperioodi lühenemist.
Maamajad hinnas
Võrreldes kevadega 2006, on oluliselt kasvanud ka huvi maamajade vastu. Eelistatakse linnadesse ja nende lähiümbrusse jäävaid maju, kuid huvi pakuvad ka kaugemal, privaatsemates ning hõredamalt asustatud piirkondades olevad majad. Kui korterite puhul olid eelistatumad paremas seisukorras ja kallimad korterid, siis majade puhul eelistatakse pigem soodsama hinnaga ja remonti vajavaid. Maamajade ostmisel on oluliseks teguriks nii lähiümbrus kui asukoht. Ning jällegi tänu soodsamatele hindadele Jõgevamaal on siinsete maamajade poole vaadanud ka näiteks Tartu linnas elavad, kuid maaelu kasuks otsustanud noored, kelle jaoks ei ole probleem käia tööle ka 50 kilomeetri kaugusele. Kui veel mõni aeg tagasi oli kaugus töökohast määravaks faktoriks maamaja soetamisel, siis tänu elatustaseme tõusule ei peeta seda enam nii oluliseks. Olulisem on pigem piirkonna infrastruktuur ? et kool, kauplus, lasteaed jääksid mõistlikku kaugusesse. Kõige enam soovitakse maju, mille hind maal asuvate majade puhul jääb vahemikku 350-500 000 krooni, linnamajade puhul kuni 1 miljon krooni. Kallimatele majadele, mille hinnaks juba 1,5 kuni 2 miljonit krooni, on nõudlus väike. Pikalt pakkumises olevad objektid on üle hinnatud ning hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära.
Huvi elamukruntide vastu on Jõgeva linnas seni olnud kesine. Samuti ei olnud seni erilist huvi üles näidanud ka arendajad. Nüüdseks on algatatud mitu detailplaneeringut ning arendajail on plaanis ehitada Jõgevale nii büroohooneid kui ka eramuid. Põltsamaal ning linna lähiümbruses on arendajate huvi vabade maatükkide vastu olnud suur ning nii mitmedki krundid ning põllumaad on arendajaile müüdud. Seega on lähiajal sinna kerkimas ka uusi eramuid.
Põllumaade osas on kohati suur põud. Et maad juurde ei teki, siis piirkondades, kus on loomakasvatajate-põlluharijate suurem osakaal, on vabad põllumaad juba ära ostetud. Osad põllumaad, mis jäävad maanteede äärde ning linnade lähedusse, on ostetud eesmärgiga rajada sinna elamud või ärihooned. Kui haritud põllumaa turuväärtuseks on 10 000 ? 20 000 krooni/ha, siis on olnud juhuseid, kus strateegiliselt vajalikke põllumaid on ostetud ka hinnaga 30 000 krooni/ha.
Suurem osa kinnisvarast ostetakse jätkuvalt pangalaenu abil. Kui korteri, maja või maatüki ostmiseks on otsus küps, kuid raha napib, tuleks minna panka laenunõustaja jutule, selgitamaks võimalusi selle soetamiseks.
Maakleriga või maaklerita?
Kuna kinnisvara hinnad on Jõgevamaal jätkuvalt tõusuteel ja tehinguid tehakse väga suurte summadega, siis paneksin inimestele südamele, et nad väga kaaluksid enne kinnisvara ostmist või müümist, kuidas rahaga nii ümber käia, et keegi petetud ei saaks. Mõistlik oleks pöörduda oma kinnisvara müümises või selle ostmises nõu saamiseks maakleri poole. Samuti tasuks enne vara müümist ka hinna teemal maakleriga nõu pidada, sest maakler on spetsialist, kes tegeleb kinnisvaraga iga päev ning on hästi kursis ka kiiresti toimuvate muutustega. On olnud juhuseid, kus müüjal puudub ülevaade ning ettekujutus kinnisvara hindadest ning ta on müünud oma vara ära isegi sadu tuhandeid kroone odavamalt, kui selle tegelik väärtus oleks olnud. Niisugust möödalaskmist aga ei saa enam kuidagi parandada, kui tehing juba tehtud. Tihti tuleb ette ka vastupidiseid olukordi, kus vara omanik soovib saada oma vara eest liiga kõrget hinda, seetõttu kujuneb müügiaeg liiga pikaks ning see omakorda muudab plaanid, mis tal seoses vara müügist saadava rahaga on, teostamatuteks.
Maaklerina töötades olen kuulnud inimestelt, et maaklereid tihti ei usaldata ning levivate juttude põhjal kardetakse, et maakler võtab vara müügil suurema osa rahast endale ning vara omanikud kaotavad seetõttu rahaliselt.
Võin kinnitada, et need kuulujutud ei vasta tõele. On juhtunud, et maakleriametit on otsustanud pidama hakata ka ebaausad inimesed, kelle eesmärgiks on suurte summade teenimine vähese vaevaga, kuid siinkohal tahaksingi öelda inimestele, kel plaanis oma kinnisvara müüa või soetada uut, et tuleks valida kogemustega ja usaldusväärne maakler teada-tuntud, turul pikka aega tegutsenud ning pikaajaliste kogemustega kinnisvarafirmast. Kui kinnisvara aitab müüa maakler, lepitakse enne müüma asumist lisaks vara hinnale kokku ka maaklerteenuse hind. Et kokkulepitud tingimused saaksid fikseeritud, soovitan alati sõlmida maakleriga esinduslepingu, kus kõik suuliselt läbiräägitu ka selgelt kirjas. See hoiab ära hilisemad vaidlused ja arusaamatused, et üks on teisest mööda rääkinud. Kartus end maakleriga “siduda? on asjatu, sest lepingus fikseeritakse ka selle lõpetamise kord ning lõppemise tähtaeg.
Hea maakler on aga eelkõige see, kes teeb oma tööd südamega ning aitab inimestel oma varaga toimetada nii, et nii ostjad kui müüjad rahule jääksid. Kõige suurem tasu tehtud töö eest ongi meie klientide rahulolu, et nad tänaval vastu tulles rõõmsalt naerataksid ka pärast seda, kui tehingust tema kinnisvaraga on kaua aega möödas.
Edu ja julgust kõigile suurelt mõelda ning oma unistused teoks teha!
TEA LALL,
Uus Maa Jõgeva büroo maakler