Mis saab tänavu kartulist?

Tänavune niiske ja jahedavõitu suvi on olnud soodne kartuli kasvuks, aga ka seda kahjustavate haiguste arenguks. Järgmisel aastal tuleb ka väikeaedades mõelda taimekaitsevahendite kasutamisele.

Kartulimugulad koosnevad umbes 80 protsendi ulatuses veest ja nende moodustumiseks vajalikku niiskust on sellel aastal kõikjal Eestis olnud piisavalt. Regulaarselt seemnekartulit uuendavad ja keemilist taimekaitset kasutavad spetsialiseerunud kartulikasvatajad on suutnud kartulikahjustajad kontrolli all hoida ning tänu sellele võib neilt oodata head saaki

Mitmeid probleeme on aga väikekasvatajatel, sest kevadine külm ja niiske muld lõid soodsa keskkonna kartuli tärkamisaegsetele haigustele. Nii on mitmel pool Eestis olnud sel aastal tõsiseid probleeme näiteks tõusmepõletikuga, mis tingib kartuli aeglase ja ebaühtlase tärkamise, ning varrepõletikuga, mille korral tärganud taimede varred muutuvad maapinna lähedal mustaks ja mädajaks ning kuivavad. Mõlema haiguse vastu aitab terve seemnekartuli kasutamine.

Sarnaselt eelnevatele aastatele, on olnud suureks probleemiks ka kartulimardikate varane ja massiline esinemine. Väikestel pindadel on küll võimalik mardikad ja nende vastsed käsitsi kokku korjata ja hävitada, kuid kahjustajate väga massilisel esinemisel ei ole mitmed kasvatajad vaatamata hoolikale korjamisele suutnud mardikaid kontrolli all hoida. Järgmistel aastatel tuleb seega ka väikeaedades soovitada kartulimardikate esinemise alguses kohe taimi putukatõrjevahenditega pritsida.

Kasvuaegne kõige ohtlikum kartulihaigus, kartuli-lehemädanik avaldus sellel aastal suhteliselt varakult – juba juuni teisel poolel. Esimesed nakkuskolded esinesid kõikjal väikeaedades, kus kartulit on kasvatatud mitu aastat samas kohas. Seal olid juuli lõpuks pealsed täielikult hävinud ning kartulisaak jääb tagasihoidlikuks. Tugevasti haigestunud põldudel on oodata rohket mugulamädanike esinemist. Korraliku viljavahetusega lagedal põllul kasvavale kartulile jõudis lehemädanik aga alles juuli keskel või teises pooles ning areneb suhteliselt aeglaselt.

Kuna väikekasvatajale kättesaadavate lehemädaniku tõrje preparaatide valik on suhteliselt piiratud, siis omab suurt tähtsust sortide lehemädanikukindlus.  Kõik Jõgeval aretatud sordid on hea lehemädanikukindlusega ning ka talvekartuli jaoks olulise hea säilivusega.

Lõpetuseks mõned soovitused kartulikahjustajate vältimiseks.

Kasuta tervet, sertifitseeritud seemnekartulit, mida saab osta otse seemnekasvatajatelt või aianduspoodidest. Nii väldid seemnemugulatega levivaid haigusi.

Väldi kartuli kasvatamist samal kohal. Nii vähendad mullas levivaid haigustekitajaid.

Kartulimugulate eelidandamine tagab taimede kiire algarengu, mis võimaldab vähendada kahjustusi.

Kõige efektiivsem  on taimehaiguste või kahjurite esinemise varases faasis tehtud keemiline tõrje, mistõttu tuleb kartulit kasvuaegselt pidevalt jälgida ja vajadusel pritsida.

Säilitamiseks mõeldud kartuli kasvatamisel on oluline valida haiguskindlamad ja  parema säilivusega sordid.  Sortidega saab tutvuda Jõgeva SAI kodulehel.

i

MATI KOPPEL, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (SAI) direktor

blog comments powered by Disqus