Pealkirjas esitatud küsimusele ei oska praegu terves Euroopas, võib-olla isegi kogu maailmas mitte keegi vastata. Kui juba Saksamaa majanduskindluse indeks, mis oli veel juulikuus 27 punkti, kukkus augustis 8,6 punktini, tuleb rääkida olukorra tõsidusest.
Sanktsioonid puudutavad suuremat osa tootjaist
Täie tõsidusega arutati Venemaa kehtestatud toiduostusanktsioone ka 12. augustil Tallinnas põllumajandusministeeriumis. Erakorralisel nõupidamisel, millest õnnestus mul osa võtta, lõplike lahenditeni ei jõutud, kuid pilt sai selgemaks küll. Ei ole nii, et Venemaa piirangud puudutavad vaid 7,9 protsenti toiduainete ekspordist, nagu seni välja käidud. Tegelikult löövad sanktsioonid viiendikku põllumajandustoodangust, mis seni on läinud ekspordiks Venemaale.
Ent see on vaid üks osa hädast. Kahjude hulka tuleb lugeda ka Leetu ja Lätti veetav kaup, näiteks piim ja liha, mis seni sealt edasi Venemaale läinud. On oht, et kuna kõik Euroopa Liidu riigid hakkavad uusi turge otsima, siis tullakse odava kaubaga ka Eestisse, mis meie tootjate hinnad veelgi alla lööb.
Neljandiku töökoormus väheneb
Teinegi number sai nõupidamisel täpsustatud Kui seni arvati, et uued piirangud võivad löögi alla seada vaid 2000 töökohta, siis täpsemad arvutused näitavad, et tervelt neljandiku tootjate ja riigiametnike töökoormus võib tulevikus väheneda. Nendeks on toiduainetetootjad, müüjad ja riigiametnikud, kes sektoriga seotud.
Au tuleb anda põllumajandusminister Ivari Padarile, kes suudab kogenud maamehena ja pika Euroopa Parlamendi kogemusega asju rahulikult võtta. “Eesti ühiskond peab olema oma toidusektoriga solidaarne, et see valdkond säilitaks elujõulisuse ja toidaks Eestit ka aastate pärast,” ütles ta. Teiste sõnadega, et tarbija peaks rohkem Eesti tooteid sööma ja jooma.
Ümberorienteerumine väga raske
Aumehelikult on käitunud ka riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva. Venemaa vastusanktsioonide kohta ütles ta rahvusringhäälingu intervjuus otse ja häbenemata, et nende mõju saab olema väga suur. “Otsus mõjutab kogu maailma, sest algab turgude ümberjagamine,” märkis ta ja lisas, et seda kõike, mis juhtuma hakkab, on võimatu prognoosida, sest ümberorienteerumine uutele turgudele on väga raske.
Nüüd peaks sõna sekka ütlema värske väliskaubanduse minister Anne Sulling, aga erakorralisel nõupidamisel polnud tal kahjuks uue piimaturu kohta veel midagi öelda. Küll pani imestama naisministri ettepanek, millega ta esines nii nõupidamisel kui ka ajakirjanduses: peaksime hakkama piiriäärsetesse poodidesse, näiteks Narva, Venemaa ostjaid meelitama. Kõlab kenasti, kuid mida suudavad turistid ja need mõned piirilinna poed nelja miljardi euro vastu, mis Venemaa sanktsioonide tõttu Euroopa Liidu kaubanduses saamata võib jääda? Nii poliitikud kui ka maamehed ja tootjad tunnistavad, et euroliidu siseturul on tekkinud uus ning senitundmata olukord.
President Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Taavi Rõivas pole nädala jooksul rahva ette ilmunud ega uut olukorda Euroopa turul kommenteerinud. Maarahvas aga lausa januneb niinimetatud kõrgemate meeste ütlemiste järele. On ju selge, et nii mõnegi talu või tööstuse tulevik on löögi alla sattunud. Leedus toodetud piimast läks umbes kolmveerand Venemaale ja nüüd on leedulastest piimatöösturid juba ka esimestele Eesti piimatootjatele teatanud, et ärgu homme piimaautot oodaku. Protsent üldise ekspordi langust tähendab miljoneid eurosid riigile, kuid ühe ettevõtte võib see ka hävitada.
Venelased toovad liha Brasiiliast
Ühe suurema piimatootja, OÜ Estonia juhatuse esimees Jaanus Marrandi hüüdis paar nädalat tagasi Ärilehes, et tema küll Oliver Kruudale, kes Venemaale kohandatud sanktsioonid hukka mõistis, piima müüma ei hakka, nüüd aga soovib piimameestele riigipoolset toetust saada. Ajalugu on täis irooniat ning praegu oleksid vist kõik meie piimatootjad valmis Kruudale kogu oma piima kohale tooma ja ära andma.
Ei aita meid hetkel ka parastamine, et näe, venelased tulistasid sanktsioonidega endale ise jalga! Viimaste uudiste kohaselt on Argentiina, Brasiilia, Türgi ja rida Aasia riike oma majandust kiires korras ümber korraldamas, et Vene turult superkasumit lõigata. Ootamatult lisandus Egiptus, kes selle nädala keskel suured kaubalepped Venemaaga alla kirjutas. Brasiilias arvatakse isegi, et tänu venelaste hiiglaslikele lihatellimustele, mis toovad kaasa töökohtade arvu kiire kasvu, suudab president Dilma Rousseff peatsetel valimistel oma riigipeakoha juba esimeses voorus kindlalt säilitada. “Rahvas, kes saab tööd ja palka, toetab ka oma juhte,” ütles ta.
Venemaal aga tõusid toidutööstuse ettevõtete aktsiad kohe esimesel päeval kuni 40 protsenti. Euronewsi TV ekraanilt vaatavad vastu Vene talumeeste juubeldavad näod. Suured kaubandusketid, mis alles nädala eest kohaliku kauba ülbelt tagasi lükkasid, on nüüd sunnitud ka Tambovi kartuli ning Saratovi kaalika tänutundega vastu võtma ja letti panema.
i
HEIMAR LENK, riigikogu liige, Keskerakond
