Kindlasti on ka selle artikli lugejate hulgas sadu selliseid noori, kes juba õpivad või kavatsevad õppida erialasid, mis seovad nende tuleviku maaeluga. Kardan, et neid noori ehmatas hiljuti uudis ühe riigikontrolli auditi kohta, mis hoiatas võimaliku musta stsenaariumi eest meie maaelus.
Riigikontroll on hakanud tulevikku vaatama
Esmalt tuleb tunnustada riigikontrolli selle eest, et see on hakanud minevikus toimunule hinnangu andmise kõrval tegelema tulevikuprognoosidega. Aitäh tuleb riigikontrollile öelda ka juuni lõpus avalikustatud auditi ?Põllumajandustootmise ja maaelu arendamiseks antud toetuste tulemuslikkus? kohta.
Kuigi auditi peamistes järeldustes ei ole avastatud midagi põhimõtteliselt uut, on õigeaegse hoiatuse andmine alati kasulik ja sunnib asjassepuutuvaid ametkondi veelkord üle vaatama oma võimalused olukorra parandamiseks. Riigikontrolli hinnangul ei paranda Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu toetused meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet sedavõrd, et nad suudaksid pärast 2013. aastat edukalt majandada. Riigikontrolli arvamuse kohaselt satub ligi 70% praegu tegutsevatest põllumajandustootjatest Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil tõsistesse raskustesse, kui juba praegu nendeks muutusteks valmistuma ei hakata. Kutselistest tootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata vaid viiendik. Auditi tulemusena mõnes meediakanalis maalitud tulevikupilt on õudust tekitavalt tume.
Maamajandust saab mitmekesistada
Tegelikult on Maaelu arengukava aastateks 2007-2013 koostamisel lähtutud just nendest samadest riigikontrolli tehtud järeldustest, et meie põllumajanduse konkurentsivõimet tuleb tõsta, investeeringuvaegust leevendada, maamajandust tuleb mitmekesistada ning maapiirkondade elukvaliteeti tuleb parandada. Riigikontrolli audit sunnib veelkord küsima, kas maaelu arengukavas sisalduvad meetmed ka tegelikult suudavad neid probleeme lahendada?
Kindlasti nad leevendavad probleeme, kuid täpse vastuse andmiseks puudub meil täna usaldusväärne ja erapooletu info ning prognoosid maaelus ja põllumajanduslikus tootmises toimuvate muutuste ning nende mõju kohta maal elavatele inimestele. Sotsiaalmajandusliku info süsteemne kogumine ning analüüsimine aitaks hinnata maaelu arengukava toetusmeetmete tulemuslikkust ja neid vajadusel muuta. Samuti tagaks see vajalikud andmed järgnevate perioodide maaelu arengukavade koostamiseks.
Eesti riigi panus põllumajandussektori ja maapiirkondade arendamisse ei piirdu vaid EL toetuste vahendamisega. Riigikontrolli auditis on jäänud tähelepanuta sellised meetmed, mis samuti oluliselt mõjutavad põllumajandustootjate jätkusuutlikkust ja elu kvaliteeti maal.
Esiteks osaleb Eesti üha sõnakamalt EL ühise põllumajanduspoliitika väljakujundamisel 2014. aastal algavaks eelarveperioodiks. Samal ajal hoiavad nii valitsus kui põllumeeste organisatsioonid kodumaist põllumajandustootjat kursis muutustega europoliitikas. Nii on põllumeestel võimalik aegsasti mõista uusi tulevikuväljavaateid ning oma tegevusi vastavalt sellele aegsasti ette planeerida.
Elukvaliteeti maal aitab kindlasti tõsta alates järgmisest aastast käivituv ligi 300 miljoni kroonise aastamahuga niinimetatud kaevuprogramm. See on sotsiaaldemokraatide valimislubadus toetada külade infrastruktuuri arendamist koostöös omavalitsustega. Riigi tõsist suhtumist põllumajanduse arengusse näitab ka asjaolu, et alates käesolevast aastast maksab riik põllumajandustootjatele otsetoetusi liitumisläbirääkimistel EL-iga kokku lepitud maksimaalmääras. Rahandusminister Ivari Padar teab hästi, et riigieelarvele tähendab selline põllumeeste toetamine täiendavat kulu ligi 800 miljonit krooni aastas.
Investeeringutoetuste saajate arv kahekordistub
Koalitsioonileppest tulenevalt on seatud investeeringutoetustele limiit, mis suurendab senist investeeringutoetuse saajate ringi pea kaks korda. Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks on olemas meil veel sellised asutused nagu Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Tulevikupilt on tõesem ja turvalisem, kui arvestada ka nende eelpool loetletud asjaoludega.
Loodetavasti täidab riigikontrolli audit oma eesmärgi ning ergutab ühiskonnas, Riigikogus ja valitsuses mõttevahetust põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemal enne, kui võimalikud probleemid otsest mõju hakkavad avaldama. Hoiatus on õigeaegne, kindlasti on sellest tulenevalt seitsme aasta pärast meie põllumajandus ja maaelu muutusteks valmis.
Ent hoiatuste puhul peame arvestama ühe kaasmõjuga. Rääkides maaelust, peame me silmas 90% Eesti territooriumist ja umbes 400 000 inimest. See on nii suur osa meie maast ja rahvast, et tegelemine nende tulevikuga ei tohi käia hoogude kaupa, kampaaniakorras. Isegi mitte praegu, mil meie maaelu on kogu taasiseseisvumise järgse aja parimas seisus. Kindlasti rikuvad ajakirjanduses kohati maalitud nadivõitu tulevikuväljavaated praeguste põllumeeste tegutsemislusti ja pärsivad paljude noorte soovi oma tulevikku maaeluga siduda. Kui miski meie maaelu ähvardab, siis just selle alavääristamine ning andekate noorte maalt eemale peletamine. Tänavu kutsevalikut tegevatele noortele soovitan nii Riigikogu liikme kui Emmaste kauaaegse vallavanemana julgesti siduda oma tulevik maaeluga, kui just need erialad teile tegelikult huvi pakuvad. Te ei pea seda valikut kahetsema!
Kalev Kotkas,
sotsiaaldemokraat, Riigikogu maaelukomisjoni esimees
