Üks pikka aega Eestis töötanud soomlane rääkis, et eestlaste põhiline viga on, et kui midagi kiita, siis eestlane esmalt nõustub ja siis ütleb: „Aga…”
Suvel on Eesti ilus, eriti kui ilma peab. Ja kuna tänavu on pidanud, siis pole paha üles lugeda, mis meil peale ilma veel hästi on. Vähem negatiivsust!
Eestis on hea toit. Nii poodides kui ka söögikohtades. See on kohalik, sisuliselt üleni mahedalt toodetud, maailma mõistes väikeste tootjate poolt, väga mitmekesine. Tihti innovaatiline, sageli sisaldab palju sajanditega ladestunud traditsioone ja kultuuri. Kes tahab, võib osta otse tootja käest, aga poestki saab paljude suurriikidega võrreldes uskumatult ehedat, puhast ja maitsvat toitu osta. (Aga üha kallim on.)
Turvaline keskkond
Inimesed on sõbralikud ja abivalmid. Teenindus on enamasti väga hea. Mida kaugemale Tallinna kesklinnast ja kettidest, seda parem ja tähelepanelikum. Isegi täistööhõive pole suutnud seda erinevalt 2000. aastatest ära rikkuda. (Veel.)
Eestis on kõik väga korras ja puhas. Jah, igaüks võib kohe rääkida pikalt mitmest kohast, kus praht sõna otseses mõttes tänaval vedeleb, aga valdavalt on kõik juba Skandinaavia tasemel. Avalik ruum ei määri, ei tolma, ei riiva silma. Ka kõige vaesemates maakohtades on majad enamasti kenasti hoitud, värskete katuste ja niidetud muruplatsidega. (Aga nõukogudeaegsed ehitised on paraku nii paksust betoonist ja silikaadist laotud, et õhku laskmata reostavad vaadet veel sajandi.)
Mitmed avalikud teenused töötavad imeliselt. Ma ei pea silmas e-residentsust või muud sellist udupeent värki, vaid ühistransporti, arstiabi, haridust, politseid. Igal pool on turvaline. (Siin ei ole isegi sulgudes midagi lisada.)
Igal aastal ilmub tuhandeid eestikeelseid raamatuid ning erinevalt paarikümne aasta tagusest ajast on raamatukauplusi piisavalt ning need on igati head poed korraliku valikuga. Suur hulk kirjanikke on maksumaksja palgal, et nad saaksid täielikult loomingule pühenduda. Ka häid raamatukogusid on palju. (Aga poodides müügiedetabeli riiulit silmitsedes tekib tihti küsimus, kas tõesti on eesti lugejal vaja veel üht raamatut Himmleri koerast või kristallidega ravimisest.)
Kui just väga ei pinguta, siis autoga sõites asfaldilt lahkuma ei pea. Väikesed teed on üha enam siledad ja otstarbekalt märgistatud. Siin-seal ehitatakse lausa uusi neljarealisi teelõike. (Kuigi poliitiline konsensus on üsna kaua piisav olnud, et vähemalt Tallinna-Tartu maantee võiks juba valmis olla.)
Meil on superpass
Ei ole mõtet öeldagi, et kõik kohad on täis huvitavaid turismisihtkohti, muuseume, rahvusparke, puutumata metsi, ilusaid randu, üksildasi järvi. Saab püüda kala või suusatada või matkata. (Aga turiste võiks väljaspool Tallinna rohkem käia.)
Eestlastel on väga lihtne reisida ükskõik kuhu maailmas. Eesti pass on tõeline superpass, millega pääseb viisavabalt enam kui 170 riiki. Kes tahab, istub hommikul autosse ja sõidab peatumata kuhu iganes Euroopas – ja paljud teevadki puhkuse ajal nii. (Aga lennuühendused, isegi Euroopas piires, on meil jätkuvalt viletsad.)
Keskmine jõukus on võrreldav Portugali ja Hispaaniaga, Kreekast rääkimata. Või kui kellelegi need võrdlused ei meeldi, siis ütleme, et oleme seal, kus Soome või Prantsusmaa olid 1995. aastal. (Keskmine pension on samas väga madal.)
Nüüd lähen küll vastuollu jutu esimese otsaga, aga Eestis on jätkuvalt odav elada. Odavad on paljud kaubad ja teenused, kus palgakulu osakaal hinnas on suur. Väljaspool suuremaid linnu on odav ka kinnisvara. (Tõsi, konvergents rikaste naabermaadega, nagu Soome ja Rootsi, on meid juba teinud kallimaks Lätist, Leedust ja Poolast, kohati ka Saksamaast.)
Korruptsioon on madal, poliitikud ja ametnikud enamasti ausad, avalik kontroll toimib efektiivselt. Võrreldes paljude teistega ei raiska meie riik peaaegu üldse raha mõttetult või pahatahtlikult. Ühiskond on läbipaistev, ajakirjandus teeb oma tööd, õigusriik toimib, kohtusüsteem on puhas, asjaajamine lihtne ja odav. (Aga – poliitikas on vähe säravaid isiksusi, suuri ideid pole ühelgi erakonnal.)
ANVAR SAMOST, kolumnist
