Tänavu on lootust palgatõusuks politseinikel, päästjatel ja kultuuritöötajatel. Pensionid tõusevad alates 1. aprillist 5,8 protsenti, 355 euroni kerkib ka miinimumpalk. Riigi Teataja andmetel muutub alates 1. jaanuarist 73 seadust.
Sotsiaalvaldkond
*Keskmine pension suureneb 336 eurolt 354 euroni.
*Aastas saavad pensionärid juurde keskmiselt üle 200 euro.
*Käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud tulumaksuseaduse muudatusega suurenes ka pensionidele kehtiv täiendav maksuvaba tulu määr 216 euro võrra aastas ehk 18 euro võrra kuus.
*See tähendab, et täiendav maksuvaba tulu määr on 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kuus.
*Pensionäridel on koos üldise maksuvaba tuluga õigus saada alates 2014. aastast tulumaksuvaba tulu 354 eurot kuus ehk 4248 eurot aastas.
*See osa pensionist, mis ületab 354 eurot kuus, maksustatakse tulumaksuga.
* Tõuseb toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 euroni kuus. Perekonna teise ning iga järgneva liikme toimetulekupiir hakkab olema 72 eurot kuus. 2013. aasta toimetulekupiir perekonna esimesele liikmele oli 76,7 eurot ning perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 61,36 eurot kuus.
* Tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele praeguselt 280 eurolt 299 euroni kuus. Perekonna iga järgneva 14-aastase ja vanema perekonnaliikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb 140 eurolt 149,5 euroni ning iga alla 14aastase perekonnaliikme sissetulekupiir tõuseb seniselt 84 eurolt 89,7 euroni kuus.
* Muutub vanemahüvitise seaduse paragrahv, mis reguleerib vanemahüvitise suurust juhul, kui vanem töötab hüvitise saamise ajal. Uus valem tagab, et töötasu saamine on alati kasulik ning hüvitise vähendamine on proportsionaalne. Tõuseb ka vanemahüvitise määr. Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist määras, mis on 2014. aastal 320 eurot. Kui vanem töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses. 2014. aastal on töötasu alammäär 355 eurot. Lisainfo: http://www.sm.ee/sinule/perele/vanemahuvitis.html
* Kasvab psüühikahäiretega inimestele osutatavate erihoolekandeteenuste igakuine tasu. Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täiskasvanule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumus tõuseb 557,19 eurolt 847 euroni. Alaealise puhul maksab sama teenus 1945 eurot. Kõikide teiste erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus) maksumus suureneb 5,66 protsendi võrra.
* Tõuseb riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ning asenduskoduteenuse maksimaalne maksumus. Lapsehoiuteenuse maksimaalne maksumus on varasema 371 euro asemel 402 eurot kalendriaastas. Asenduskoduteenusel lapse eest makstakse kuus senise 700 euro asemel 758 eurot. Alla 3-aastase või puudega lapse puhul on see summa 1173 eurot kuus (varasemalt 1083 eurot).
Tervishoid
* Uuel aastal paraneb kiirabi kvaliteet. Seni tegutsenud 90 kiirabibrigaadile lisandub uuest aastast viis kiirabi õebrigaadi. Kiirabi sõidab välja viiest uuest punktist asukohtadega Tallinnas Lasnamäel ja Haaberstis, Türil, Jüris ja Tartus Annelinnas.
*Teenuseosutajaid ehk lepingupartnereid jääb senise 24 asemel alles 12. Arstibrigaadide arv ei vähene, mis tähendab, et ka uuel aastal teenindavad abivajajaid 14 arstibrigaadi ja kuus reanimobiilibrigaadi. Lisainfo: http://terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/kiirabi-laheb-uuel-aastal-abivajajale-lahemale.html
* Haigekassa järgmise aasta eelarve kasvab 7,7 protsenti. Enim tuleb raha juurde hooldusravisse ning statsionaarse hooldusravi eelarve kasvab 16 protsenti. Oluliselt kasvavad ka üldarstiabi eelarve, laienevad eriarstiabi teenused ning tõusevad tervishoiutöötajate palgad. Vastavalt kollektiivlepingule, suureneb arsti, õe ja hooldaja miinimumbrutotunnipalk – arsti puhul 8,00 eurot tunnis, õe puhul 4,50 eurot tunnis ning hooldaja puhul 2,60 eurot tunnis.
* Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatuste rakendamiseks on ravikindlustuse eelarvesse kavandatud 41,6 miljonit eurot, millest 20,6 miljonit kulub tervishoiutöötajate kollektiivlepingu täitmiseks, 10,3 miljonit eurot haiglate üldkulude kasvu katmiseks, 9,2 miljonit uute raviteenuste ja ravimite rahastamiseks, 2,8 miljonit psühhiaatria, neuroloogia, neuro- ja kardiokirurgia teenuste kaasajastamiseks. Lisaks veel 1,7 miljonit perearstiabi, 464 000 eurot hooldusravi ning 361 000 eurot koolitervishoiuteenuse rahastamise parandamiseks.
* Vaimse tervise valdkonnas on 2014. aastal põhirõhk laste vaimse tervise edendamisel: alustatakse Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitamist. Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal alustatakse Norra finantsmehhanismi toel projektidega vaimse tervise keskuste loomiseks olemasolevates tervishoiuasutustes.
*Norra rahvatervise programmi raames alustavad tööd veel kaks vaimset tervist toetavat veebikeskkonda ning arendatakse välja teenuseid nutitelefonidele.
* 2014. aastal täieneb riiklik immuniseerimiskava. 1. juulist lisandub rotaviiruse vastane vaktsineerimine.
Ühtsed maksetingimused
*Eesti inimesed, asutused ja ettevõtted peavad olema valmis hakkama tänavu 1. veebruarist Euroopa ühtseid maksetingimusi kasutama.
*Kontonumbrid muutuvad pikemaks.
*Pangad võtavad kasutusele e-arvete süsteemi.
*Ettevõtted ja asutused peavad kontonumbrid muutuma ka blankettidel ja arvetel.
*Eraisikute kontonumbrid muutuvad automaatselt, pangad teisendavad riigisisesed kontonumbrid nii määratud maksetel, püsikorraldustel kui ka mujal.
Vanemahüvitis
*Kui vanem hüvitisele õiguse saamisele eelnenud aastal ei töötanud, makstakse talle 2014. aastal hüvitist 320 eurot kuus (mullu 290 eurot kuus).
*Kui vanem töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse hüvitist töötasu alammäära suuruses ehk 355 eurot kuus (mullu 320 eurot kuus).
*Hüvitise ülempiir on 2378,25 eurot (mullu 2234,19 eurot).
*Lapse isal on õigus hüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.
*Ühes peres saab korraga hoolduspuhkusel olla üks vanem.
*Hüvitist makstakse 435 päeva.
Töö
* Uus töötasu alammäär on 355 eurot. Tunnitasu alammääraks saab 2,13 eurot. See tõstab töötasu alammäära teenivatele töötajatele.
*Kes esitasid mullu avalduse kogumispensioni makse omapoolse osa suurendamiseks aastatel 2014 – 2017 kahelt protsendilt kolmele, nende palgalt peab tööandja kinni pidama kolm protsenti kohustusliku kogumispensioni makset.
*Tööandjal tuleb kontrollida sedagi, kas inimene on hakanud saama väljamakseid pensioni teisest sambast. Sel juhul on ta pensioni kogumise lõpetanud ning temal ei tule enam kohustusliku kogumispensioni makseid kinni pidada.
* Hakkab kehtima uus tööhõiveprogramm aastateks 2014-2015. Programmi eesmärk on aidata inimestel tööd leida ja toetada tööandjaid töötajate leidmisel. Programmi alusel osutab Eesti Töötukassa tööturuteenuseid ning maksab tööturutoetusi.
*Tööhõiveprogrammiga 2012–2013 osutati lisaks seaduses ettenähtule seitset täiendavat teenust, milleks olid karjääriinfo vahendamine, tööotsingu nõustamine, ettevõtluse toetamine, individuaalne töölerakendamine, nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks, töövalmiduse toetamine ja kvalifikatsiooni saamise toetamine. Osutati veel kuut tööturuteenust, nagu töövahendus, tööturukoolitus, tööharjutus, palgatoetus, tööruumide ja -vahendite kohandamine ning tugiisikuga töötamine. Samuti laiendati tööturuteenuste saamiseks õigustatud isikute ja tööturutoetuste saajate ringi.
2014. ja 2015. aastal lisanduvad olemasolevatele järgmised tegevused:
* tõstetakse tööandja tööruumide ja –vahendite kohandamise hüvitamise määra 50 protsendilt 75 protsendini;
*laiendatakse tugiisikutega töötamise teenuse saajate ringi, hõlmates sellesse pikaajalised, sõltuvusprobleemide ja sotsiaalsete erivajadustega töötud ning suurendatakse tugiisikutega töötamise mahtu 700 tunnilt kuni 1000 tunnini;
* laiendatakse ettevõtlusega jätkamise toetamise võimalusi;
* võimaldatakse tööandjale palgatoetust lisaks tähtajatu töölepingu sõlmimisele ka tähtajaliselt sõlmitud töölepingu korral.
Programmi tegevusi rahastatakse tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitalist, mis koosneb töötuskindlustuse vahenditest ja riigieelarvelistest eraldistest. Tööhõiveprogrammi rahaline maht on 2014. aastal kuni 36,2 miljonit eurot ja 2015. aastal kuni 33 miljonit eurot.
Tubakas ja alkohol
*Tänavu kerkib tubakaaktsiis kuus ja alkoholiaktsiis viis protsenti.
*Õlleaktsiis on 2,6 korda madalam kui viinal.
Muutub 73 seadust
*Riigi Teataja andmetel muutub alates 1. jaanuarist 73 seadust ehk pea 400 kehtivast seadusest 73-l jõustub uus ajakohane tervikteksti redaktsioon.
*Võrdluseks saab välja tuua, et 2012. aasta alguses jõustus 65 ja 2013. aasta alguses 87 seaduse muudatust.
*Justiitsministeerium juhib samuti tähelepanu sellele, et majandustegevuse üldosa seadustiku jõustumine lükkus 1. jaanuarilt edasi 1. juulile 2014.
*2014. aasta jaanuarist jõustub 180 seaduse või üleriigilise määruse muudatust, neist vabariigi valitsuse määrusi 20 ja justiitsministri määrusi 22.
*Ministrite määrustest muutuvadki 1. jaanuaril kõige enam justiitsministri määrused. 1. jaanuarist ei muutu ükski välisministri ega kultuuriministri määrus.
